Bulgaaria Ukraina-relvaeksport kasvas €156 millionini

"title": "Bulgaaria relvaeksport Ukrainasse kasvas 156 miljoni euroni", "dek": "Bulgaaria majandusministeeriumi andmetel kasvas relvade ja laskemoona müük Ukrainale 2024. aastal 12 korda, 156,4 mln euroni. Sofia poliitilistest kõhklustest hoolimata on Bulgaaria tööstus Ukrainale oluline nõukogude standardi laskemoona allikas. Kasv näitab ka läbipaistvuslünka: riiklikud ekspordilubade süsteemid tegutsevad Euroopa Komisjoni ja ELi kesksete jälgimisvahendite jaoks suuresti varjus.", "story_glance_bullets": [ "Bulgaaria relvaeksport Ukrainasse kasvas 2024. aastal 12 korda, 156,4 mln euroni", "Sofia on endiselt oluline nõukogude standardi laskemoona allikas, mida Lääne tootjatel on keeruline kiiresti juurde toota", "Erasektori lepingud ja vahendajad hoiavad tarneahelad käigus ka siis, kui Bulgaaria valitsus poliitiliselt kõhkleb", "EL-il puudub reaalajas süsteem, mis jälgiks riiklikke relvaekspordilube ja tegelikke tarneid", "Aruandluslünk varjab, kui suur osa Euroopa sõjalisest toest liigub Ukrainasse erakanalite kaudu" ] } }

Bulgaaria suurendas 2024. aastal relvade ja laskemoona eksporti Ukrainasse 12 korda, 156,4 mln euroni, teatas riigi majandusministeerium Bulgaaria väljaande BGNES vahendusel. Väljaspool Bulgaariat pälvis number vähe tähelepanu. Vaikus on kõnekas, sest Euroopa sõjamajanduse tarneahelad ei liigu läbi avalikult jälgitava süsteemi, vaid riiklike ekspordilubade ja erasektori lepingute kaudu.

Kahevaheline poliitika, töötavad tehased

Bulgaaria poliitika on Venemaa täiemahulise sõja ajal olnud Ukraina suhtes kõhklev. Koalitsioonid on Venemaa-küsimuses lagunenud ning Sofia avalik hoiak pole sarnanenud Poola ega Balti riikide retoorikaga. Tegeliku tarneahela pilt on teine. Reuters kirjutas 2023. aasta alguses, et Bulgaaria oli vaikselt kujunenud oluliseks nõukogude kaliibriga laskemoona ja diisli tarnijaks. Politico uurimine hindas sõja algusfaasis Bulgaaria panuseks umbes kolmandiku Ukraina laskemoonavajadusest ja kuni 40% diislist. Euractiv ja Investigace.cz kirjeldasid sama mustrit: eratootjad, vahendajad ja poliitiliselt eitatavad kanalid tegid ära töö, mida tippkohtumiste avaldused ei teinud.

Kui 2024. aasta näitaja paika peab, siis need kanalid ei sulgunud, vaid kasvasid. Riik võib EL-i tippkohtumistel näidata vastumeelsust, kuid olla samal ajal Ukraina varustusahela jaoks vajalik tootmisbaas. Poliitiline kõne ja tehaste tegelik väljund liiguvad eri rööbastel.

Mida Brüssel näeb ja mida mitte

Euroopas algab relvaeksport riiklikust otsusest. EL-i ühine seisukoht relvaekspordi kohta seab kriteeriumid, mille alusel valitsused peaksid relvamüügi heaks kiitma või tagasi lükkama. Ekspordiloa annab siiski liikmesriigi ametiasutus. Bulgaaria puhul kirjutab loa alla majandusministeerium, mitte Euroopa Komisjon.

EL-i tööriistad toimivad teisel tasandil. Euroopa rahutagamisrahastu on eelarveväline fond, mis hüvitab valitsustele Ukrainale antud sõjatehnika kulusid. EL-i laskemoona tootmise toetamise määrus toetab tootmisvõimsust. Kumbki ei loo reaalajas ülevaadet sellest, mis tegelikult piire ületab.

Riigid esitavad ekspordiandmeid nõukogu iga-aastases relvaekspordi aruandlussüsteemis, kuid tagantjärele. Aruanded kajastavad väljastatud ja tagasi lükatud lube, mitte jooksvaid tarneid. Ükski EL-i andmebaas ei näita, kas 156,4 mln € tähendab heaks kiidetud lube, välja saadetud kaupa, tolliväärtust või rahutagamisrahastu kaudu hüvitatud tehinguid.

Miks kaliiber loeb rohkem kui kogusumma

EL-i kogutoetuse kõrval paistab Bulgaaria näitaja tagasihoidlik. Ainuüksi rahutagamisrahastu sees loodud 5 mld € suurune Ukraina abifond on sellest palju suurem. Laskemoona puhul pole probleem siiski ainult raha, vaid ühilduvus. Ukraina kasutab endiselt nõukogude standardi kaliibreid, mille suuremahuline tootmine ei ole paljudele Lääne tehastele loomulikult sisse ehitatud. Ida-Euroopa tootjad, kellele see tööstusbaas jäi, saavad tarnida moona, mida saab rindel kohe kasutada. Bulgaaria sobib sellise tarnija profiiliga, kuigi see uurimine ei leidnud tõendeid, et 2024. aasta summa oleks seotud mõne konkreetse koordineeritud hankeprogrammiga.

Kaubanduslepingu alusel müüdud mürsk võib sõjaliselt olla sama kasulik kui annetus. Avalikus Euroopa toetusstatistikas seda lihtsalt ei pruugi näha.

Majandusministeeriumi alusdokumenti pole avaldatud. Seetõttu ei saa 156,4 mln € jagada tooterühma, kaliibri, tarnekuupäeva ega lõppkasutaja teekonna järgi. Teadmata on ka see, kas eksport liikus otse Ukrainasse, vahendajate kaudu või sai osaliselt hüvitist EL-i instrumentidest.

Bulgaaria näitab laiemat Euroopa lünka. Alates 2022. aastast on liikmesriigid loonud uusi rahastusvahendeid, tööstustoetusi ja hankeühendusi. Nad pole loonud läbipaistvat süsteemi, mis näitaks kodanikele, kes mida tarnis, millise õigusliku kanali kaudu ja kelle poliitilisel vastutusel. Laskemoon jõuab rindele. Teave selle saatjate kohta jääb 27 riigi toimikutesse laiali.