Bulgaaria otsib kaubalaevadele kaitset

Bulgaaria lõpetas Mustal merel põhja läinud kaubalaeva Alfa Watan meeskonna otsingud, sest päästjad ei leidnud ellujäänuid ega surnukehi (BNT). Peaminister Rumen Radevi sõnul pole tal piisavalt tõendeid, et ründaja nimetada. Naaberriigid, kellelt Bulgaaria palus abi laevaliikluse kaitseks, pole seni kokku leppinud, kuidas seda teha.

6. oktoobri varahommikul ründasid õhu- ja meredroonid kaht kaubalaeva umbes 70 meremiili kaugusel Byalast idas, Bulgaaria majandusvööndis (BTA). Togo lipu all sõitnud Alfa Watan uppus. Teine laev Able süttis, kuid jäi pinnale; kõik selle 18 meeskonnaliiget evakueeriti (Bulgaaria valitsus). Kirjutasime päästeoperatsiooni esimestest tundidest (To Brief).

Alfa Watani otsingul leiti vähe. Päästeoperatsiooni koordinaatori Rumen Nikolovi sõnul oli laeva pardal arvatavasti 12 süürlast (Reuters). Enne otsingute lõpetamist 6. oktoobril kell 17:00 leiti ümber läinud paat, kolm päästeparve ja laeva varustust. Nikolovi sõnul otsinguid ei jätkata (BNT).

Päev varem uppus Rumeenia ranniku lähedal teine laev. Royad Mammadov süttis 5. oktoobril Sfântu Gheorghest umbes 30 meremiili lõuna pool ja uppus. Kaks meeskonnaliiget hukkus, 11 päästeti (Rumeenia siseministeerium, Reuters). Laeva käitaja teatel oli see teel Ukraina Doonau sadamast Izmailist Ravennasse (Palmali).

Ukraina süüdistas rünnakus Venemaa droone (Ukraina presidendi veebileht). Rumeenia mereamet registreeris tulekahju ja laeva uppumise, kuid ei selgitanud nende põhjust (Rumeenia mereamet Agerpresi vahendusel). Kahe EL-i liikmesriigi laevad on samal kaubateel põhja läinud, kuid ühegi juhtumi puhul pole ründajat ametlikult nimetatud.

Kiiev nimetab Venemaad, Sofia veel mitte

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Ukraina ja Bulgaaria mereväe kontaktid kinnitasid Venemaa õhu- ja meredroonide rünnaku kahe laeva vastu (Ukraina presidendi veebileht). Radev vaidles talle vastu pärast Bulgaaria julgeolekunõukogu 7. oktoobri istungit: tema sõnul ei näidanud talle esitatud ettekanded, et ühist uurimist oleks toimunud. Ta pidas Venemaa rünnakut laevade lasti ja liikumissuuna põhjal loogiliseks hüpoteesiks, kuid ütles, et Bulgaaria ei saa Venemaad ilma tõenditeta süüdistada (BNT).

Kaitseminister ütles, et rünnaku lähtekoha kindlakstegemiseks on vaja droonirususid, kuid neid pole leitud (BTA). Venemaa saatkond Sofias teatas, et laevad ei kuulunud Venemaa sõjaväe sihtmärkide hulka (AP).

Meresõidu riskihindamise ettevõte Ambrey pidas Venemaa vastutust kõigi kolme juhtumi eest väga tõenäoliseks, viidates laevade seostele Doonau kaubaveoga (Ambrey). See on asjatundjate hinnang, mitte Radevi nõutud kohtuekspertiisi tõendusmaterjal. Tõendeid võib kõige tõenäolisemalt leida põlenud Able’ilt ja merepõhjas lebavast vrakist, kuid kumbagi pole uuritud.

Bulgaaria palub laevade kaitseks abi, ühine plaan puudub

Julgeolekunõukogu soovitas alustada kiiresti kõnelusi Rumeenia ja Türgiga, et leppida kokku ühises tegevuses kaubalaevade kaitseks. Samuti soovitas nõukogu suurendada seiret ja kiirendada droonitõrjesüsteemide hankimist (BNR). Need on soovitused: riigisiseseid meetmeid saab Sofia ise rakendada, kuid ühine kaitse eeldab Bukaresti ja Ankara nõusolekut. Radev on pakkunud, et Able’i ja merepõhja uurimisel võiksid aidata Rumeenia, Türgi ja USA. Seni on see vaid ettepanek.

Kolmel riigil on juba mereväerühm, mis loodi 2024. aasta jaanuaris allkirjastatud kokkuleppega miinide eemaldamiseks (Rumeenia merevägi). Avaliku info järgi on rühma töö laevateedelt ohtude kõrvaldamine. Avalikest dokumentidest ei nähtu, et rühmal oleks ülesanne kaubalaevu eskortida või ründavaid droone alla tulistada. Euroopa Komisjon edastas Bulgaaria ja Rumeenia palvel satelliidipilte, kuid ei väitnud, et need näitaksid, kes laevu ründas (Euroopa Komisjon).

Praeguste andmete põhjal saab teha piiratud järelduse. Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi ainsal alalisel mereväekoostöö vormil pole avalikult dokumenteeritud ülesannet kaitsta kaubalaevu droonide eest ning pole teada, et Bulgaaria üleskutse ühiseks tegutsemiseks oleks heaks kiidetud. Ukraina Doonau sadamate ja EL-i sadamate vahel kaupa vedavad laevad sõidavad marsruudil, kus laevu on juba põhja läinud. Ründajat pole ametlikult nimetatud ning ükski jõud pole avalikult saanud ülesannet rünnakuid tõrjuda.