Bulgaaria ja Ukraina lähenevad gaasileppele

Kui Ameerika LNG tanker jõuab sügisel Kreekasse ja sama gaas on novembriks Ukraina hoidlates, liigub see läbi viie riigi torustike suunas, milleks neid võrke algselt ei kasutatud. Pärast seda, kui Venemaa muutis torugaasi poliitiliseks survevahendiks, on selline stsenaarium realistlikum kui varem. Ärilise huvi ja tegeliku tarne vahele jääb siiski veel pikk vahe.

Bulgaaria ja Ukraina riiklikud gaasiettevõtted Bulgargaz ja Naftogaz on teadete järgi lähedal kahepoolsele kokkuleppele. Bulgaaria parlamendiliige kinnitas, et pooled on „lepingu sõlmimisele lähedal”, kuid lisas, et „midagi ei ole allkirjastatud” ja õiguslikult siduvaid tingimusi veel ei ole (SEGA, Fakti). Koguseid, hinda ega lepingu kestust avalikult teada ei ole.

Koridor on paberil olemas. Nüüd ostavad ettevõtted sellele juurdepääsu.

Vertikaalne gaasikoridor ei ole üks uus torujuhe. See ühendab Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Moldova ja Ukraina olemasolevad ning uuendatud võrgud üheks lõuna-põhja suunaliseks kaubateeks. Praegune võimsus on umbes 5,03 mld kuupmeetrit aastas; esimese laiendusega tahetakse jõuda 9,41 mld kuupmeetrini (Energy Industry Review, ZF).

Juuli alguses toimusid Sidirokastro ühenduspunktis Kreeka ja Bulgaaria vahel esimesed pikaajalise võimsuse oksjonid ning neile ilmusid tegelikud ostjad. Umbes 46% pakutud võimsusest broneeriti gaasiaastateks 2026/2027 kuni 2029/2030 (Energy World, OT). See tähendab, et energiakauplejad maksavad tulevase torujuurdepääsu eest, mitte valitsused ei piirdu poliitiliste avaldustega.

Võimsuse broneerimine annab siiski ainult õiguse toru kasutada. See ei tähenda, et gaas oleks ostetud, igapäevased vood määratud või ükski kuupmeeter Ukrainasse tarnitud. Rumeenia kontrollib endiselt, kas tariif ehk gaasi süsteemi kaudu liigutamise kogukulu on kauplejatele piisavalt madal. Kreekast Ukrainani liikumise hinnaks on pärast Rumeenia lõigu kärpeid märgitud 5,85 eurot/MWh (Euro2day, Parapolitika). Ilma otsese võrdluseta Poola või Slovakkia transiiditasudega ei ole veel selge, kas see hind äriliselt töötab.

Bulgaaria kallis viga muutub kellegi teise taristuks

Bulgaarial on kõige selgem rahaline põhjus, miks koridor peaks tööle hakkama. 2023. aasta jaanuaris sõlmitud lepingu järgi kohustus Bulgargaz maksma umbes 500 000 eurot päevas Türgi taasgaasistamisvõimsuse eest. Taasgaasistamine tähendab LNG muutmist tagasi torugaasiks. Bulgargaz kasutas seda võimsust väga vähe. Kevadeks oli võlg Türgi BOTAS-e ees kasvanud ligikaudu 360 mln euroni (BTA). Mais liikus tegelikult 25 mln kuupmeetrit gaasi, kuigi lepinguline võimsus oli 154 mln kuupmeetrit kuus (EADaily).

Pärast president Rumen Radevi juunikuist kohtumist Recep Tayyip Erdoğaniga külmutati leping 15 kuuks: Bulgaaria maksab ainult tegelikult kasutatud võimsuse eest, samal ajal kui pooled tingimusi uuesti läbi räägivad (BNR). Energeetikaminister Iva Petrova sõnul ei koorma lahendus Bulgaaria kodanikke. Seda väidet saab hinnata alles bilansi järgi. Kui kogunenud kahju jääb Bulgargazi kanda, võivad maksta lõpuks ikkagi maksumaksjad või tulevased gaasitarbijad kõrgemate reguleeritud tariifide või riigi kapitalisüstide kaudu.

Kui Ukraina suunaline gaas koridoris päriselt liikuma hakkab, saab Bulgaaria muuta seisva kulukohustuse transiidituluks. Kahjumlikust lepingust saab siis põhjus suruda gaasi lõunast põhja.

Ukraina vajab gaasi enne talve. Praegu töötab vaid üks impordisuund.

Ukraina eesmärk on hoida kütteperioodi alguseks maa-alustes hoidlates 14,6 mld kuupmeetrit gaasi. Praeguste hindade juures nõuab selleni jõudmine hinnanguliselt 3,2–3,8 mld euro eest importi (DiXi Group). Juuli alguses oli hoidlates 12,04 mld kuupmeetrit ning import tuli ainult Poolast, mahus 0,8–1,6 mln kuupmeetrit päevas (UEEX). EL on varude täitmiseks mobiliseerinud 500 mln euro suuruse Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga garantii (European Commission).

Teine impordisuund on oluline, sest toru olemasolu üksi ei taga kasutust. Kui tariifid, lepingud või eeldatav marginaal ei õigusta tehingut, jääb ka valmis ühendus tühjaks. Poola põhjakoridori viimane pikaajalise võimsuse oksjon lõppes broneeringuteta (TelegrafUA). Lõunakoridor on Ukraina jaoks realistlik alternatiiv.

Mida numbrid praegu näitavad

Koridor on äriliselt usutav, kuid töökindlus on tõestamata. Ettevõtted maksavad tulevase juurdepääsu eest. Bulgaaria BOTAS-e lepingu külmutamine loob õige rahalise ajendi. Ukraina hoidlate puudujääk loob nõudluse. Kreeka saab LNG-värava rolli, Bulgaaria väljapääsu kahjulikust lepingust ja Rumeenia transiiditulu.

Avalikus registris ei ole siiski allkirjastatud tarnelepingut, mõõdetud lõuna-põhja suunalist füüsilist gaasivoogu ega kogu marsruuti katvaid päevaseid nominatsioone. Tõestus tuleb siis, kui Ukraina hoidlate andmetes hakkab lõunast saabuv gaas päriselt kajastuma.