Bulgaaria kaalub 45-aastast kaitsevõlga

Kui suur peaks olema kaitsekuludeks võetud laen, kui tagasimaksegraafik kestab kauem kui ükski valitsus, kes selle eest poliitiliselt vastutab?

Bulgaaria valitsus saatis 15. juulil parlamendile kinnitamiseks 3,26 miljardi euro suuruse laenulepingu, mis sõlmiti EL-i uue kaitsekrediidi SAFE ehk Security Action for Europe raames (24 Chasa). Tingimused on esmapilgul soodsad: põhiosa tagasimaksmine võib alata alles kuni kümne aasta pärast ning kogu graafik ulatub 45 aastani (Sofia Globe). Odav krediit jääb siiski võlaks. Viimased maksed võivad langeda aastasse 2071. Parlament peab laenu heaks kiitma enne, kui suurem osa rahastatavatest projektidest on avalikustatud.

Kuidas SAFE toimib

SAFE lubab Euroopa Komisjonil laenata kapitaliturgudelt EL-i ühise krediidivõime najal ning laenata raha edasi liikmesriikidele kaitsehangeteks (CER). Kogu laenumaht on 150 miljardit eurot. Reeglid suunavad hanked Euroopa ja Ukraina tarneahelatesse: vähemalt 65% komponentide maksumusest peab jääma EL-i, Euroopa Majanduspiirkonda või Ukrainasse (European Commission).

EL-i nõukogu, kus liikmesriikide ministrid võtavad vastu õigusakte, kiitis SAFE-i heaks erakorralise õigusliku menetlusega, mis jättis Euroopa Parlamendi otsustusest kõrvale. Parlament on selle Euroopa Kohtus vaidlustanud, väites, et kasutatud õiguslik alus oli vale (European Parliament, EU Law Live). Vaidlus kestab, kuid raha liigub juba. Poola on saanud esimesed 6,56 miljardit eurot, Horvaatia esimese 255 miljoni euro suuruse osa (European Commission, Brussels Times).

Sama krediidiliin tekitab eri riikides eri sisepoliitilisi vaidlusi. Rumeenias käib põhiseaduslik tüli selle üle, millisel valitsusel oli õigus laenu võtta (Gândul). Poolas puhkes avalik konflikt kaitseministri ja presidendi vahel seaduse allkirjastamise pärast (TVN24).

Bulgaaria vaidlus on vaiksem, kuid sisult sama kaalukas. Küsimus on selles, mida parlament enne hääletust üldse näeb.

Üheksa projekti, üks avalik

Bulgaaria laen katab üheksa relvajõudude projekti kaitseinvesteeringute programmis, mis kestab 2032. aastani (Actualno). Avalik on neist vaid üks: 320 miljoni euro suurune radarite ost Prantsusmaaga sõlmitud raamlepingu alusel (24 Chasa). Ülejäänud kaheksa puhul pole avaldatud lepingute maksumust, tarnijaid, tarnegraafikut ega seda, kui suur osa tööst võiks minna Bulgaaria ettevõtetele (Actualno, 24 Chasa).

Osa üksikasju võib olla äriliselt tundlik või julgeolekukaalutlustel salastatud. Kuid avalikustamata kulude maht on suur. Parlamendiliikmetelt küsitakse nõusolekut aastakümneteks võetavale tagasimaksekohustusele projektide eest, mida nad ei saa sisuliselt hinnata.

Eelarvataust muudab küsimuse teravamaks. Bulgaaria parlament tõstis hiljuti riigivõla ülempiiri, et lubada 3,8 miljardi euro ulatuses uut laenamist. Osa sellest on mõeldud eelarve likviidsusvajaduste katmiseks, samal ajal kui 2026. aasta eelarve pole veel lõplikult valmis (Forbes Bulgaria). Valitsuse sõnul liiguvad SAFE-i vahendid iga-aastastesse kaitse-eelarvetesse, nii et kulu jaotub aastate peale. See eeldab, et kõik järgmised valitsused peavad kohustusest kinni ligi poole sajandi pikkuse tagasimakseakna jooksul.

Tegelik ratifitseerimistest

Bulgaaria probleem ei ole rahale ligipääs. SAFE pakub riigile tõenäoliselt odavaimat kaitsekrediiti, mida tal on võimalik saada. Probleem on selles, et parlamendilt küsitakse pikaajalise võla heakskiitu ilma enamiku projektide, tarnijate, tarneaegade ja kodumaise tööstusliku mõju avalikustamiseta.

Laenuleping annab Sofiale ligipääsu Euroopa kõige võimsamale kaitseotstarbelisele laenukanalile. Kas 3,26 miljardit eurot muutub tegelikuks sõjaliseks võimeks või nelja aastakümne pikkuseks võlateeninduseks imporditud varustuse eest, sõltub vastustest, mille Bulgaaria parlamendiliikmed peaksid enne hääletust avalikkusele andma.