Bulgaarlastel on veel 1,7 mld BGN levides

30. juuniks oli Bulgaaria keskpank kogunud tagasi 29,4 miljardit Bulgaaria leevi vanades pangatähtedes ja müntides. See moodustas 94,48% sularahast, mis oli 2025. aasta alguses ringluses (24 Chasa, Fakti). Selle asemel on Bulgaaria rahakottides ja kassades nüüd umbes 8,8 miljardi euro väärtuses euro pangatähti ja münte (Fakti).

Vahetuskurss üllatust ei toonud: üks euro võrdub seadusega fikseeritud kursil 1,95583 leeviga (BNB). Bulgaaria oli sidunud oma valuuta Euroopa rahasüsteemi ankruga juba 1997. aastal valuutakomitee kaudu. Euro kasutuselevõtt muutis seega eelkõige raha füüsilist vormi, mitte selle hinda.

Kahe vääringu paralleelkäibe aeg, mil poed võtsid vastu nii leeve kui eurosid, lõppes 1. veebruaril 2026. Sellest ajast on euro Bulgaarias ainus seaduslik maksevahend (Vesti).

Viimane 1,7 miljardit leevi näitab, kes kasutab sularaha

Umbes 1,7 miljardit leevi on endiselt väljaspool keskpanga hoidlaid (24 Chasa). See raha on purkides, pere ümbrikes, maamajades, laste hoiukarpides ja unustatud väikeettevõtete seifides (Novinite, Viaranews). Raha kaotsi ei lähe. Bulgaaria keskpank vahetab vanu leeve eurodeks tasuta, ajapiiranguta ja kogusepiiranguta (Fakti).

1. juulist muutus aga lihtne kanal kitsamaks. Kommertspangad ja postkontorid pidid leeve tasuta vahetama ainult 30. juunini. Alates juulist võivad nad võtta teenustasu (Club Z, BNR News). Probleem ei ole kehvas kursis, vaid ligipääsus: sõit keskpanga kassasse, järjekorrad ja paberitöö. Pangakontorist kaugel elavale inimesele võib väike leevivaru tähendada bussipiletit, poolt päeva ja vajadust sularahaga piirkonnakeskusesse sõita.

Tagastamata sularaha osutab seetõttu rühmadele, kes sõltuvad füüsilisest rahast enim: eakad, mitteametliku töö tegijad, maapiirkondade leibkonnad ja väikepoodnikud. Keskpank avaldab kogusumma, kuid mitte jaotust piirkonna, vanuse ega sissetuleku järgi (24 Chasa). Riik teab, kui palju sularaha on alles. Ta ei näita veel, kelle kätte see jäi.

Vaidlus käib hindade, mitte rahatähtede üle

Horvaatia läks eurole üle 1. jaanuaril 2023 fikseeritud kursiga 1 euro = 7,53450 kunat (Council of the EU). Euroopa Komisjoni hinnangul kulges üleminek sujuvalt ja vahetuse otsene hinnamõju jäi piiratud ulatusega (European Commission). Tarbijad seostasid euroga siiski restoranide ümardamisi ja hotellihindade tõusu. Analüütikud pidasid tugevamateks hinnasurveteks energiat ja teenuseid (Večernji list).

Bulgaariat ootab sama vaidlus. Eurostati 2026. aasta juuni kiirhinnang pani Bulgaaria aastainflatsiooniks 5,3%, kuigi hinnad langesid kuuga 0,4% (Euronews). Suurem osa aastanäitajast tuleb energiakuludest, mitte kassas ümardamisest. Bulgaaria nõudis augustist 2025 augustini 2026 hindade näitamist korraga leevide ja eurodena: ostjad nägid mõlemat hinda igal sildil, mis tegi varjatud hinnatõusu jaemüüjatele raskemaks (Vesti).

Naabrid näevad sama lugu eri nurga alt

Poola meedia käsitleb Bulgaaria eurole üleminekut hoiatusena, et odavad Bulgaaria puhkused võivad liikuda Horvaatia hinnatõusu rada (Onet). Rumeenias kõlab lugu teisiti: Bulgaaria on euroalas, Bukarest aga ei täida endiselt sissepääsukriteeriume inflatsiooni ja riigirahanduse osas (Economica, ECB). Iga naaber loeb samu fakte oma sisepoliitika kaudu.

Bulgaaria leev kaob käibelt vaikselt. See vaikus ongi ülemineku õnnestumise märk. Viimane 1,7 miljardit leevi liigub kuude jooksul keskpanga kassadesse tagasi. Vaidlus selle üle, mida euro hindadega tegi, kestab kauem kui leevide sularaha ise.