Kanada võtab Balti NATO-diviisis juhtrolli

Iga sõjaline liit vajab toimivat juhtimisahelat: staape, mis planeerivad operatsioone, koordineerivad liitlasüksusi ja hoiavad eri riikide väed ühes käsuliinis. Kanada peaminister Mark Carney leppis nüüd kokku, et Kanada aitab tugevdada NATO Balti kaitse juhtimist ning saab alliansi Põhja mitmerahvuselise diviisi ehk MND Northi juhtriigiks. See on maaväe juhtimisstaap, mille vastutusala hõlmab Eestit ja Lätit (Kanada peaministri kokkuvõte).

Kanada liitub selles rollis Taani ja Lätiga. Seni juhtis Ottawa NATO mitmerahvuselist brigaadi Lätis; nüüd liigub ta ühe astme kõrgemale ja osaleb diviisi tasandi juhtimises, kus tuleb kokku siduda mitme liitlasriigi brigaadid. Avalikult teadaoleva põhjal tähendab otsus praegu siiski eeskätt planeerimisrolli, mitte uusi Kanada sõdureid või varustust Balti riikides.

Mida juhtriik tegelikult teeb

„Juhtriik” annab sõjalisele formatsioonile organisatsioonilise keskme: staabiohvitserid, planeerimisvõime, õppuste koordineerimise ja ühised protseduurid selle kohta, kes annab käske ja kuidas need liiguvad. Kanada täidab seda rolli juba NATO mitmerahvuselises brigaadis Lätis, kus mitme liitlasriigi üksused tegutsevad Kanada juhtimise all (NATO Association of Canada).

Uus samm tõstab sama vastutuse diviisi tasandile. Carney avaldus kirjeldab MND Northi ülesandeid kui „sõjaliste operatsioonide planeerimist ja koordineerimist, infovahetust ning õppusi” (Kanada peaministri kokkuvõte).

Selle loo keskne piir jookseb staabi ja vägede vahel. NATO süsteemis on eraldi need, kes planeerivad, ja need üksused, relvad ning transpordivõime, mille liikmesriigid peavad kriisis kohale saatma ja kasutamiseks heaks kiitma (NATO). Taani näitab seda vahet hästi: Kopenhaagen on MND Northi kaasjuht, kuid on Lätti saatnud ka kuni 170 sõduriga jalaväekompanii, mille panus kasvab hiljem umbes 850 sõduriga pataljonini (Nordic Defence Sector).

Kanada teates ei ole juttu uutest üksustest, eelpaigutatud varustusest ega logistikaüksustest.

Kaks käsuliini, üks oht

Kanada roll muutub olulisemaks NATO kirdepoolse tiiva ümberkorralduse taustal. 1. Saksa-Hollandi korpus võttis tänavu üle taktikalise juhtimisvastutuse Eesti ja Läti eest, sidudes mõlemad riigid MND Northi kaudu ühte käsuahelasse (Ground News, Defence Network).

Leedu kuulub samal ajal teise korpusestaabi alla Szczecinis Poolas. See tähendab teisi ülemaid, teistsuguseid tugevdusmarsruute ja erinevaid eeldusi selle kohta, kuidas liitlasabi kohale jõuab. Kui kriis tabab korraga kõiki kolme Balti riiki, juhitakse seda praktikas kahe paralleelse käsustruktuuri kaudu. NATO Euroopa vägede ülemjuhatajast allpool puudub neil üks ühine operatiivne juht.

Leedu avalikus arutelus on see jaotus juba näha. Tähelepanu on Saksa brigaadi ülesehitamisel, õhukaitsel ja Suwałki koridoril ehk kitsal maismaaühendusel Poola ja Leedu vahel, mida mööda liitlasväed peavad Balti riikidesse liikuma (Lrytas).

Kanada juhtriigi roll tugevdab põhjapoolset käsuahelat, mis katab Eestit ja Lätit. Leedu koridoriprobleemi see ei lahenda.

Esimeste tundide proov

Otsus seob Põhja-Ameerika liitlase Balti kaitsega tihedamalt ajal, mil Euroopa valitsused püüavad vähendada sõltuvust Ameerika Ühendriikidest. Soome käsitlus paigutab Kanada sammu laiemasse nihkesse, kus Euroopa ja Kanada võtavad Läänemere ning Arktika julgeolekus suurema vastutuse (Yle).

Sellel nihkel on piirid. Konrad Adenaueri Fondi analüüs toob peamise kitsaskoha selgelt välja: USA pakub endiselt strateegilist tankimist, õhutransporti, luuret ja varajast hoiatust, mida Euroopa väed kiiresti asendada ei suuda (KAS).

Eesti ametlikest allikatest on näha, et NATO lõimimine Balti riikides käib staabielementide kaudu, mis tegelevad liitlasvägede vastuvõtmise, toetamise ja õppustega (mil.ee). Neist ei nähtu, et Kanada uus staatus muudaks kaasamisreegleid, kriisiotsuste pädevust või püsivalt kohal olevate vägede arvu.

Kriisi esimestel tundidel loeb, kas liitlasüksused teavad, kelle alluvuses nad tegutsevad, milliseid maanteid ja raudteid nad kasutavad, millised varud on olemas ning kas poliitilised juhid on andnud piisavalt varase mandaadi, et vältida otsustuspausi.

Kanada samm tugevdab juhtimisvastutust ja teeb Põhja-Ameerika osaluse Balti kaitses poliitiliselt raskemini tagasipööratavaks. Ent käsuahel vajab enda alla vägesid. Avalikust infost ei selgu veel, mida Kanada sinna tegelikult paneb. NATO ja Ottawa peavad sellele vastama, enne kui otsust saab lugeda enamaks kui poliitiliseks kohustuseks, millest on hiljem raske taganeda.