Kanada praktikant vahistati SHAPE’is

Tal oli pääsukaart, töökoht ja ligipääs SHAPE’i territooriumile Monsi lähedal Belgias. SHAPE on NATO operatiivne sõjaline peakorter, kus liitlaste poliitilised otsused tõlgitakse sõjalisteks plaanideks. Belgia prokuratuuri kahtlustuse järgi tegutses Kanada praktikant võõrriigi heaks (Le Soir, Reuters). Ta on eelvangistuses spionaaži ja kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistusega.

Kahtluse märkas SHAPE’i enda julgeolekumeeskond. Probleem on aga laiem: süsteem, mis praktikandi peakorterisse lubas, kulgeb mitme riigi ja asutuse kaudu. Ühelgi osapoolel ei ole kogu ahelat tervikuna käes.

Kes kontrollis, kes lubas sisse, kes pidas kinni

Tuvastamine toimis kiiresti. SHAPE’i julgeolekutöötajad märkasid, et praktikant tegutses väljaspool talle määratud tööülesandeid ning kogus väidetavalt infot, millele tal polnud töö tõttu põhjust ligi pääseda (NOS, De Standaard). Juhtumi võttis üle Belgia sõjaväeluure SGRS/ADIV. Föderaalprokuratuur korraldas läbiotsimised küberkriminalistika toel. Monsi eeluurimiskohtunik andis vahistamismääruse enne, kui juhtum avalikuks sai.

See pool ahelast töötas. Küsimus on varasemas ligipääsuahelas.

NATO praktikaprogrammis teeb julgeolekukontrolli kandidaadi koduriik. Sel juhul vastutas Kanada. NATO enda info järgi võib kontroll võtta kuus kuni kaheksa kuud (NATO). Kui taustakontroll on tehtud, annab SHAPE ligipääsu hoonele, IT-süsteemidele ja töökohale.

Kui kahtlus tekib Belgias, saavad Belgia ametkonnad teha läbiotsimisi, võtta seadmeid ära ja taotleda kohtult vahistamist. Ühe julgeolekuriski üle otsustavad seega kolm eri tasandit: koduriik kontrollib tausta, NATO annab sissepääsu ja jälgib käitumist, asukohariigi õigussüsteem menetleb kuriteokahtlust. Tervikpilt ei kuulu neist ühelegi.

SHAPE teatas, et „puuduvad viited” mõjule operatiivvalmidusele (Stars and Stripes, Reuters). See rahustus on kitsas. Avalikult pole teada kahtlustatava ligipääsutase, süsteemid, kuhu ta pääses, ega see, kas salastatud materjale tegelikult kätte saadi (Global News, Bloomberg).

Risk liigub üle piiride

Juhtum ei puuduta ainult Belgiat. SHAPE pole NATO ainus tundlik sõjaline rajatis Euroopas.

Hollandis asub Brunssumi ühendväejuhatus, NATO teine suur operatiivpeakorter Euroopas (JFC Brunssum). Hollandi julgeolekuteenistused käsitlevad Hiina luuretegevust püsiva ohuna tundlikele võrkudele ja tehnoloogiale (AIVD). Hollandi meedia raamis SHAPE’i vahistamise kogu alliansi probleemina (NOS). Taustakontrolli läbinud pahatahtlik siseringi inimene näeb süsteemi jaoks välja samasugune nagu lojaalne töötaja, kuni ta midagi teeb.

Poola vaatab juhtumit idatiiva kaudu. SHAPE juhib NATO käsustruktuuri, millele toetub liitlaste tugevdatud kohalolek ehk mitmeriigilised lahingugrupid eesliiniriikides (NATO ACO). Poola meedia nimetas intsidenti „väga tundlikuks” (Polsat News). Riigi jaoks, kelle julgeolek sõltub NATO kiirest tugevdamisest, võib sissetung käsutasandile õõnestada usaldust plaanide vastu, millele need lahingugrupid tuginevad.

Kes peab vastama

Mitu väljaannet on kirjutanud võimalikust Hiina-seosest. Belgia prokuratuur pole avalikult nimetanud riiki, kelle heaks väidetavalt tegutseti (Global News). Õiguslikult on see vahe oluline. Struktuurne probleem jääb samaks sõltumata sellest, millise riigi luureteenistuse seotus lõpuks tõendatakse.

Avalikud andmed ei näita, et salastatud info oleks kompromiteeritud. Need näitavad siiski, et NATO ligipääsurisk on jagatud riiklike taustakontrollide, alliansi sisese halduse ja Belgia kohtusüsteemi vahel. Belgia kannab suveräänse julgeoleku koormat asutuse eest, mille strateegiline väärtus kuulub kõigile liitlastele. NATO peab selgitama, kas selline jagatud vastutusahel vastab ohule, millest liikmesriigid ise räägivad.