Pealinnad vaidlevad €2tn eelarvekava üle

EL-i eelarvevaidlus on jõudnud punkti, kus ummik on kõigile nähtav, kuid ükski pealinn ei taha esimesena taganeda. Saksamaa saab järgmise pikaajalise eelarve blokeerida, kuid otsustav küsimus pole juriidiline. Berliin vajab liitlasi, kes vaidlustavad samad poliitilised valikud. See leer on juba murenemas.

Surve paistab välja arvudest. Praegune pikaajaline eelarve on umbes 1,2 triljonit eurot. Komisjoni järgmise perioodi kava on Euroopa Kontrollikoja hinnangul peaaegu 2 triljonit eurot. Küprose esimene kompromisstekst vähendab seda väidetavalt umbes 2%. Väike kärbe on poliitiliselt oluline, sest sunnib lauale tegeliku valiku: kas kaitse, Ukraina, konkurentsivõime ja laienemine tulevad vana eelarve peale või söövad sellest osa ära?

Kokkuhoidlik leer pole nii ühtne, kui paistab

Küpros saab kompromisse kirjutada. Ta ei saa panna valitsusi tahtma sama tulemust. Kui numbrid jõuavad paberile, lõpeb üldiste loosungite kaitsmine ja algab oma kaotuste kaitsmine.

Siin muutub Saksamaa mõju kitsamaks. Veto töötab puhtalt ainult siis, kui teised saavad selle kõrval seista. Rootsi annab Berliinile tuge üldise ülempiiri küsimuses: Jessica Rosencrantz nimetas kavandatud 1,23% EL-i kogurahvatulust „helt oacceptabelt”. Samal ajal peab Stockholm Ukrainat ja kaitsekoostööd päriselt prioriteediks, mida näitab ka Põhjala, Balti riikide ja Ukraina kaitsekoostöö deklaratsioon.

See tekitab väiksema eelarve pooldajatele praktilise probleemi. Paljud valitsused saavad nõustuda, et eelarve peaks olema väiksem. Märksa vähem on neid, kes nõustuvad, milline programm peaks esimesena kahanema.

Itaalia lisab veel ühe lõhe. Rooma on eelarve netomaksja, kuid Giorgia Meloni on avanud uuesti tagasimaksete vaidluse. Ta väitis Euronews Italyle, et teiste riikide allahindlusi ei saa käsitleda püsivatena, kui Itaalia maksab ilma samaväärse kaitseta. See ei vastanda üksnes maksjaid ja saajaid. See paneb maksjad omavahel kauplema enne, kui nad üldse saajariikideni jõuavad.

Pealkirjanumber varjab tegelikku survet

Kasutatav eelarveruum on väiksem, kui kogusumma näitab. Portugali ajakirjanduse järgi võrdub Küprose ettepanek 1,23% EL-i kogurahvatulust ehk 1,13% pärast NextGenerationEU tagasimaksete väljajätmist. Võla tagasimaksmine võib muuta ülempiiri heldemaks, jättes tegelikeks kuludeks vähem ruumi.

Hispaania ei taha rahastada uusi prioriteete vanade arvelt. Madridi ühisavaldus mitmeaastase finantsraamistiku kohta toetab kaitset, konkurentsivõimet ja strateegilist autonoomiat, kuid mitte ühtekuuluvuspoliitika, põllumajanduse või kalanduse hinnaga. Hispaania sõnum on otsekohene: kui Euroopa tahab geopoliitilist eelarvet, on vaja värsket raha, uusi tulusid, aeglasemat võlatagastust või ühislaenamist.

Rumeenia lähtekoht on teistsugune hirm. HotNewsi teatel jäävad põllumajandus ja ühtekuuluvus umbes 770 miljardi euro juurde ligikaudu 2 triljoni euro suuruses paketis, kuid ringlevas tekstis on siiski kärpeid. Bukaresti põllumajandusnõue, millest kirjutas Agrointel, on hoida põllumajandustoetus eraldi, stabiilsena ja ilma kohustusliku riikliku kaasrahastuseta otsetoetustele.

Idapoolsete liikmesriikide toetus on seega eelarvekava kõige tundlikum joon. Poola ja Rumeenia tahavad tugevamat põhjendust piirkondadele, mida mõjutavad Venemaa sõda ja laienemissurve. Lõunapoolsed valitsused küsivad, kas see raha tuleb samast ühtekuuluvusfondide potist, millele nemad toetuvad. Kui lubadus jääb üksnes sõnastuseks, ostab see praegu rahu ja tekitab hiljem vaidluse.

Väliskulutused näitavad nihke ulatust. International Crisis Groupi järgi tõstaks eelnõu väliskulud 200,3 miljardi euroni, 75% võrra rohkem kui seni. See võib sobida karmima julgeolekukeskkonnaga. Samas soosib see riike, kellel on kaitsetööstus, tugev haldusvõime ja valmis projektid, sest nemad suudavad uut raha kiiremini kasutada kui vaesemad piirkonnad, mille majandusmudel toetub vanematele rahastusvoogudele.

Põhiküsimus on, kes maksab Euroopa uue tegevuskava kinni olukorras, kus igal pealinnal on pidur käepärast ja võlaarve juba eelarves sees. Järgmine eelarve näitab, kas geopoliitiline ambitsioon tuleb lisakuluna või palutakse selle eest maksta põllumeestel, regioonidel ja vaesematel liikmesriikidel.