Doonau tase on Cernavodă pumbapiirist 3 cm kõrgem

Rumeenia veeameti ANAR andmetel näitas Doonau veetaseme mõõdulatt Cernavodăs 10. oktoobril −259 sentimeetrit (Agerpres). Jõgi oli seega vaid kolm sentimeetrit kõrgemal tasemest −262, millest allpool ei suuda tuumajaama pumbad enam jahutusvett usaldusväärselt võtta (Mediafax). ANAR andis korralduse lasta Iezeri veehoidlast 10.–18. oktoobrini Doonausse täiendavalt 20 kuupmeetrit vett sekundis, kuid avaldatud mõõtmistest ei selgu, kui palju sellest Cernavodăsse jõudis (Agerpres, HotNews).

Miinusmärk vajab selgitust. Mõõdulatt näitab veepinna kõrgust fikseeritud võrdluspunkti suhtes, seega ei tähenda miinusnäit jõe sügavust ega näita, kui palju vett reaktorit katab. ANAR nimetas −262 sentimeetrit pumpade tööpiiriks, mitte „ohutuspiiriks“, nagu mõnes pealkirjas kirjutati. Vee väljalaskmist kirjeldas amet ajutise ja erakorralisena (Mediafax).

Miks vajab seiskunud reaktor endiselt jõevett

Mõlemad Cernavodă reaktorid seisavad juba praegu. Riigi kontrolli all olev käitaja Nuclearelectrica teatas börsile, et peatas 1. ploki 28. juulil ja 2. ploki 13. augustil (1. ploki teade, 2. ploki teade).

Reaktori seiskamine peatab ahelreaktsiooni, kuid radioaktiivsete lagunemissaaduste lagunemine tekitab kütuses endiselt soojust. Pumbad peavad selle jääksoojuse jõevette juhtima. Tuumaregulaatori CNCAN reageerimiskeskuse juht Petre Min ütles 10. oktoobril, et mõlemad plokid vajavad endiselt jõevett ning töörühmad rajavad tõket, mis suunaks pumpade juurde rohkem vett (HotNews).

Iezeri lisavesi hoiab jahutuse töös jõe veetaseme langedes ja aitab hoida jaama taaskäivitamiseks valmis. Cernavodă praegu elektrit ei tooda. Energeetikaministeeriumi riigisekretär Cristian Bușoi ütles 7. oktoobril, et prognoosid ei näita Doonau veetaseme püsivat tõusu järgmise kümne päeva jooksul. Jaama spetsialistid otsustavad, millal saab pumbad ja reaktorid ohutult uuesti käivitada (Digi24).

Andmetes on lünk veehoidla ja jaama veevõtukoha vahel. Agerpres ja HotNews vahendavad ANARi andmeid, kuid kumbki ei mõõtnud, kui palju vett Cernavodăsse jõudis. Väljalaskmise näit kirjeldab Iezerist lahkuvat veekogust, mitte veetaseme prognoositavat tõusu Cernavodăs. ANAR nimetas vee allavooluks kuluvat aega, kuid ei hinnanud, kui kaua see kestab. Ükski siin viidatud lugu ei ütle, kui palju vett pumpadeni jõuab või millal.

Mida näitavad elektrivõrk ja naaberriigid

Rumeenia saab osta naaberriikidest elektrit igapäevase piiriülese oksjoni kaudu (ENTSO-E). Solar Industry koostatud võrguandmete järgi oli tuumaelektri toodang 10. oktoobril null ja netoimport ehk import miinus eksport kell 21.00 umbes 2,12 gigavatti (Solar Industry). See hetkeseis näitab, et Rumeenia ostis sel tunnil rohkem elektrit, kui müüs. Andmete põhjal ei saa öelda, milline osa impordist asendas Cernavodă toodangut ega kui palju katkestused kellegi elektriarvet suurendavad.

Madal jõetase piirab tuumaelektri tootmist ka teisel pool piiri. Doonau vett kasutav Bulgaaria Kozloduy tuumajaam teatas 6. oktoobril, et vähendab jõe madala veetaseme tõttu 5. ja 6. ploki koguvõimsust ennetavalt umbes 90 megavati võrra (Kozloduy). Sama põhjus sundis jaama 5. ploki võimsust vähendama juba augustis (To Brief).

Sama jõelõigu põllumeestel oli veepuudus juba varem. ANAR piiras juulis niisutusvee võtmist Doonau Călărași–Cernavodă lõigul (ANAR). Avaldatud info järgi ei ole oktoobrikorralduses põllumajandusele ega kalakasvandustele määratud mõõdetud veekogust. Kuna niisutuspiirangud kehtestati varem, ei näita avaldatud andmed, et jahutuseks kasutatud vesi oleks võetud põllumeeste arvelt.

ANAR on andnud korralduse lasta veehoidlast vett elektrit mittetootva jaama jahutuseks, kuid viidatud kajastus ei näita, kui palju sellest jõudis Cernavodă veevõtukohta. Nuclearelectrica ja CNCAN saavad vooluhulka pumpade juures mõõta. See näitaks, kas vee lisamine aitas ja kui palju jääb jaama taaskäivitamiseni.