Cernavodă tuumajaamal jääb 11 cm

Cernavodă tuumajaama sissevõtubasseini veetase oli 7. augustil umbes -218 cm (Newscenter). Operaatorid peavad Rumeenia viimase töötava tuumareaktori ehk teise ploki sulgema, kui tase langeb ligikaudu -229 cm-ni (Capital). Vahe on 11 sentimeetrit. Samade seireandmete järgi on Doonau tase langenud 2–3 cm päevas.

Rumeenia teavitas Euroopa Komisjoni ja kõiki EL-i valitsusi määruse 2019/941 alusel. See määrus kohustab liikmesriike varakult hoiatama elektrivarustuse riskidest, mis võivad kanduda üle piiride (Europa FM). Hoiatus paneb naabrid olukorda jälgima. Elektrit see juurde ei anna.

Miks madal jõgi tuumajaama seisma paneb

Cernavodă reaktorid kasutavad Doonau vett kondensaatorite jahutamiseks. Kondensaatorid muudavad turbiinid läbinud auru tagasi veeks. Kui veevoolu ei ole piisavalt, ei tööta jahutus ja elektritootmine tuleb peatada. Esimene plokk ühendati võrgust lahti juba 28. juulil, kui vooluhulk langes umbes 1 630 kuupmeetrini sekundis. Augusti keskmine on ligikaudu 3 900 kuupmeetrit sekundis (Agerpres, HotNews).

Rumeenia on pärast seda õhkinud jõepõhjas kivimassiivi, süvendanud kanalit ja valmistanud ette pargaste uputamist, et suunata voolu ümber. Kivimi õhkimine tõstis veetaset umbes 2 cm (Euronews România). Nuclearelectrica tehnikadirektori Emil Macovei sõnul võib pargastega töö anda juurde kaks-kolm päeva, kuid languse jätkudes peatub tõenäoliselt ka teine plokk (Digi24).

Abi vajavad ka võimalikud abistajad

Teine plokk toodab umbes 680 MW, mis katab 8–9% Rumeenia õhtusest tiputarbimisest. Kuumalaine on viinud selle ligi 8 000 MW-ni (Europa FM). Rumeenia importis õhtustel tiputundidel juba umbes 1 700 MW. Kui teine plokk seisma jääb, võib impordivajadus ületada 2 500 MW (Financial Intelligence).

Tavaliselt tuleks osa sellest elektrist riikidest, mis sõltuvad samast jõest. Ungari Paksi tuumajaama tootmine langes augusti alguses tavapäraselt 2 000 MW-lt ligikaudu 480 MW-ni. See sundis Ungarit ennast elektrit importima ja kasutama gaasivarusid (Pénzcentrum, MVM).

Kõige selgemaks päästerõngaks on olnud Bulgaaria. 7. augusti hommikul eksportis Bulgaaria Rumeeniasse 1 355 MW, kasutades päikese- ja söejaamade tootmist (economic.bg). Bulgaaria ametnike sõnul on ekspordivõimsus viimastel päevadel olnud täielikult kasutuses (Bulgaaria energiaministeerium). Ka Kozloduy tuumareaktorid sõltuvad samast langeva tasemega Doonaust.

Kes võidab, kes maksab

Lühiajaliselt võidavad kauplejad ja paindlikud tootjad, kes müüvad nappi õhtust elektrit. Kesk- ja Kagu-Euroopa järgmise päeva elektrihinnad näitavad juba Paksi ja Cernavodă pingest tulenevat hinnalisa (Serbia Energy).

Esimesena kaotavad Nuclearelectrica kliendid. Ettevõte hoiatas neid, et ei pruugi suuta tarnelepinguid täita, ning viitas vääramatule jõule ehk õiguslikule argumendile, mille järgi erakorraline väline sündmus takistab ettevõttel kohustusi täita (ZF). Tööstustarbijad võivad jõuda vabatahtlike või kohustuslike tarbimiskärbeteni enne, kui kodutarbijate jaehinnad muutuvad. Rumeenia põhivõrguettevõtja Transelectrica palus suurtarbijatel hoida tarbimist madalal, et vältida suuremat võrguriket (Mediafax).

Energeetikavolinik Dan Jørgensen kirjeldas EL-i elektrikoordineerimisrühma infovahetuse foorumina (Dan Jørgensen). Euroopa elektriturg suunab tavaolukorras elektri sinna, kus nappus on suurem. Praegune põud näitab selle mehhanismi piiri: Rumeenia, Ungari ja Bulgaaria vajavad lisaelektrit samadel õhtustel tundidel, samal ajal kui nende jaamu jahutav Doonau kuivab.