Cernavodă seiskumine pingestab elektrivõrke

Teisipäeval kell 19:25 tarbis Rumeenia üle 8 000 MW elektrit. Riigi enda elektrijaamad tootsid 5 873 MW. Puudujäägi, 2 150 MW, kattis import (Agerpres, Adevărul). See vahe kasvab. Rumeenia valmistub seiskama Cernavodă tuumajaama 2. plokki, riigi ainsat töötavat tuumareaktorit võimsusega ligikaudu 700 MW, sest Doonau veetase ei võimalda seda enam ohutult jahutada (Argus, Economica). Lähinädalate proovikivi on, kas viis riiki suudavad nappi õhtust elektrit jagada nii, et mõni neist ei pea maksma järsult kõrgemat hinda.

Miks kell 19:00 loeb

Probleem on ajastuses. Päeval tuleb päikeseparkidest võrku palju odavat elektrit. Kell 19:00–23:00 töötavad aga konditsioneerid endiselt, samal ajal kui päikesetootmine kukub nulli. Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja nende naabrid vajavad samal ajal juhitavat tootmist või importi.

Rumeenia teatas Euroopa Komisjonile ja naaberriikidele ametlikult, et riik on elektrivarustuse kriisis. Õiguslik alus on EL-i määrus 2019/941, mis kohustab valitsusi varustuskindluse ohu korral komisjoni ja naabreid teavitama (HotNews, Ziare). Komisjon kutsus 11. augustil kokku elektrikoordineerimisrühma ja järeldas, et süsteem on pinges, kuid stabiilne (European Commission, Digi24). See vähendab katkestuste riski, kuid ei vähenda õhtuseid hindu.

Euroopa ühtne elektriturg saab turusidususe kaudu suunata elektrit odavamatest hinnapiirkondadest sinna, kus süsteem on surve all. Turusidususe all peetakse silmas automaatset mehhanismi, mis liigutab elektrit üle piiride seni, kuni ühendusvõimsused täituvad. Uusi megavatte see juurde ei tekita.

Kes müüb, kes ostab

Praegu on paremas positsioonis Bulgaaria. Rumeenia ja Ungari kauplejad taotlesid Bulgaaria süsteemihalduri ESO juhtimisdirektori Dimitar Zarchevi sõnul 3 500–4 000 MW Bulgaaria piiriülest ülekandevõimsust (Mediapool). Ent Bulgaaria Kozloduy tuumajaam asub samal jõel. Energeetikaminister Iva Petrova ütles, et praeguse Doonau veetaseme juures saab jaam töötada veel umbes poolteist nädalat (DBR). Päev-ette hinnad kerkisid nädalataguse 100–120 €/MWh tasemelt 150–170 €/MWh juurde. Bulgaariale on see ajutine lisatulu, mille lõpp sõltub Doonau veetasemest (Mediapool).

Kõige haavatavam ostja on Ungari. Riigi peamine tuumajaam Paks töötas 11 päeva poole võimsusega, enne kui naasis täiskoormusele. See sundis Ungarit 4. augusti õhtutundidel importima elektrit keskmise hinnaga 218 €/MWh. Ühel tunnil ulatus hind 439 €/MWh-ni ning impordimaht 3 522 MW-ni (VG, Portfolio). Slovakkia energiaregulaator ÚRSO hoiatas kogu regiooni „ebatavaliselt pingelise” elektriolukorra eest (STVR).

Rumeenia majapidamised on esialgu kaitstud. Valitsuse hädaolukorra plaan näeb viimase abinõuna ette suurte tööstustarbijate järkjärgulise tarbimispiiramise kell 19:00–23:00 (Agerpres). Kui elektrimüüjad peavad tiputundidel varustuse tagamiseks üha kallimalt ostma, jõuavad need kulud lõpuks ka kodutarbijate lepingutesse. Ekspertide stsenaariumides võivad päev-ette turu keskmised hinnad tõusta 850–1 800 lei/MWh vahemikku ning üksikutel õhtutundidel üle 5 000 lei/MWh (Economica, Adevărul).

Süsi, taasteraha ja tegelik valik

Bukarest sidus kriisiteate tuttava sooviga: hoida Rovinari 4 ja Turceni 5 söeplokid töös kauem, kui nende sulgemisgraafik ette nägi (HotNews). Söejaamad aitavad õhtustel tiputundidel, sest toodang ei sõltu päikesest ega tuulest. Rumeenia lubas need aga sulgeda riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas, mille reformikohustused on seotud EL-i taasteraha väljamaksetega. Kui kokkulepitud vahe-eesmärgid tagasi pööratakse, võib komisjon maksed peatada (Ziare). Komisjoni hinnang, et lühiajalist varustuskindluse riski ei ole, nõrgestab Rumeenia erandiargumenti.

Euroopa elektrivõrk suudab tuled põlemas hoida. Stabiilsust hoitakse praegu aga kõrgemate impordiarvete, tööstuse tarbimispiirangute plaanide ja reservis olevate söejaamade poliitika abil, mitte küllusliku pakkumisega.