Ceuta tagasisaatmisi piirab viis lukku

Euroopa Komisjon teatas eelmisel nädalal, et EL-i õigus lubab Ceutast saatjata alaealisi Marokosse tagasi saata. Mitu Euroopa väljaannet luges sellest välja, et Brüssel toetab Hispaania soovi tagasisaatmisi kiirendada (Euronews, Ceuta Ahora). See tõlgendus läheb liiga kaugele. Sama EL-i õigus, millele komisjon viitas, seab tingimused: iga lapse kohta peab olema eraldi toimik, hinnatud peavad olema lapse parimad huvid ning sihtriigis peab olema kontrollitud turvaline vastuvõtukoht.

Komisjon saab anda poliitilise signaali. Tagasisaatmisi viib ellu Hispaania ning iga juhtumi õiguspärasuse üle otsustavad kohtud koos lastekaitseasutustega. See ahel ei ole muutunud.

Millele Lammert tegelikult viitas

Euroopa Komisjoni siseasjade kõneisik Markus Lammert ütles ajakirjanikele, et Hispaania ja Maroko peaksid tagama „kõigi Ceutas ebaseaduslikult viibivate inimeste kiire tagasipöördumise”. Ta viitas EL-i tagasisaatmisdirektiivile, 2008. aasta õigusaktile, mis reguleerib liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate inimeste tagasisaatmist, sealhulgas saatjata alaealisi puudutavaid sätteid (Brussels Signal).

Sõnum kõlas jõuliselt, kuid ei muutnud õigust. Need normid ei keela saatjata laste tagasisaatmist. Küll aga peab iga tagasisaatmine vastama tingimustele, millest valitsus ei saa üle hüpata.

Viis lukku iga lapse toimikul

Tagasisaatmisdirektiivi artikkel 10 (direktiiv 2008/115/EÜ) seab miinimumi. Enne saatjata alaealise kohta tagasisaatmisotsuse tegemist peab liikmesriik kaasama lastekaitseasutused, mis on tagasisaatmist jõustavast ametiasutusest sõltumatud. Enne lapse tegelikku väljasaatmist peab riik kinnitama, et Marokos võtab lapse vastu pereliige, määratud eestkostja või sobiv vastuvõtukeskus. Artikkel 5 lisab lapse parimate huvide hindamise, perekonnaelu arvestamise ja non-refoulement’i põhimõtte ehk keelu saata inimest tagasi kohta, kus teda ähvardab oht.

Komisjoni enda tagasisaatmiskäsiraamat teeb järjekorra konkreetseks: lapse perekondlikud sidemed tuleb välja selgitada, laps tuleb ära kuulata, tema parimaid huve hinnata ning tegelik vastuvõtukorraldus enne jõustamist kontrollida (komisjoni tagasisaatmiskäsiraamat). EL-i Kohus kinnitas sama TQ otsuses: liikmesriik ei tohi saatjata alaealist tagasisaatmisrajale panna enne, kui on veendunud, et sihtriigis on olemas sobiv vastuvõtt. See kontroll peab kujundama otsust, mitte ilmuma lõpus formaalse linnukesena (EL-i Kohus, C-441/19).

Hispaanial on selles küsimuses varasem kogemus. Riigi ülemkohus leidis, et Ceutast tehtud varasemad saatjata alaealiste tagasisaatmised olid õigusvastased, sest puudusid individuaalsed toimikud, ärakuulamisõigus ja sisulised hinnangud. Kohus käsitles neid operatsioone kollektiivse väljasaatmisena (Público). UNICEF Hispaania rõhutas, et kõigepealt tuleb lapsed tuvastada ning ühtki last ei tohi tagasi saata ilma individuaalse hindamise, õigusabita ja turvalise keskkonna kinnitamiseta (Europa Press).

Kiirus põrkub toimikunõudega

Euroopa valitsused jagunevad selles küsimuses ootuspäraselt. 22 valitsuse ühiskiri, mida vedasid Itaalia ja Taani, nõudis EL-ilt karmimaid tagasisaatmisvahendeid (ANSA). Saksamaa Tagesschau kirjutas otse, et alaealisi ei saa „niisama” tagasi saata, sest neile kehtivad erikaitsenormid (Tagesschau). Prantsuse juristid rõhutasid France 24-s sama: juhtumipõhine hindamine, mitte rühmana tagasisaatmine, ning tõend selle kohta, et lapsel on sihtriigis tegelik vastuvõtja (France 24). Ka Euroopa Parlamendis juunis heaks kiidetud uus tagasisaatmismäärus säilitab laste erikaitse.

Komisjon andis Hispaaniale poliitilist katet. Õiguslikku otseteed ta ei andnud. Iga Ceutas viibiva lapse kohta on endiselt vaja eraldi toimikut: tuvastamist, kaitsevajaduse kontrolli, ärakuulamist, prokuratuuri kaasamist, perekonna otsimist Marokos ja kontrollitud tõendit, et laps jõuab turvalise vastuvõtjani. Hispaania enda kohtud on juba öelnud, et nende sammude vahelejätmine tähendab kollektiivset väljasaatmist. Brüssel vastas poliitilisele küsimusele. Õiguslik küsimus jääb Hispaania prokuröride, lastekaitseasutuste ja kohtunike kätte: kas toimikud saab koostada lapse kaupa kiiremini, kui poliitiline surve nõuab.