Chatikontroll jäi parlamendis püsima

Euroopa Parlament hääletas ajutise loa üle, mis võimaldab tehnoloogiaettevõtetel otsida krüpteerimata sõnumitest laste seksuaalse väärkohtlemise materjali. Hääletusel oli loa lõpetamise pooldajaid rohkem kui selle säilitamise toetajaid: 314 vastu, 276 poolt, 17 erapooletut (Greens/EFA, La Voix de France). Meede jäi siiski kehtima. Selles menetlusetapis vajas parlament teksti tagasilükkamiseks absoluutset enamust kõigist 720 saadikust ehk 361 häält. Iga tühi koht töötas sisuliselt loa säilitamise kasuks. Vaidlus „jutukontrolli” üle ei puuduta enam ainult sõnumite skaneerimist. Küsimus on ka selles, kuidas EL hoiab ajutisi volitusi elus, kui püsiva seaduse vastuvõtmine on ummikus.

Mida luba hõlmab

Vaidluse keskmes on määrus 2021/1232, ajutine erand EL-i privaatsusõigusest. Tavareegli järgi ei tohi ettevõtted sõnumite sisu kontrollida. Erand lubab Microsofti, Google’i ja Meta-sugustel teenusepakkujatel vabatahtlikult otsida teadaolevaid laste väärkohtlemise kujutisi ja peibutamismustreid teenustes, kus ettevõte saab sisu endiselt lugeda või töödelda (EUR-Lex, CADE Project).

Otsast lõpuni krüpteeritud teenused jäävad sellest välja. Parlament muutis teksti nii, et kaitse laieneb suhtlusele, millele krüpteerimist „kohaldatakse, on kohaldatud või hakatakse kohaldama” (European Parliament LIBE). WhatsApp ja Signal jäävad raamistikust välja. Veebipost ja pilvesõnumiteenused, kus teenusepakkujal on sisule ligipääs, jäävad selle sisse (The European Post, RTVE).

Luba ei ole uus. See hakkas kehtima 2021. aastal ja lõppes 4. aprillil 2026, kui varasemad pikendamiskatsed takerdusid. Nõukogu, kus istuvad liikmesriikide valitsused, tõi teksti uuesti lauale ja saatis selle juulis parlamenti. Pikendus kehtib 2028. aasta aprillini.

Kuidas hääletusreeglist sai põhiküsimus

Parlament oli EL-i õigusloome mõttes teisel lugemisel. Selles etapis saab ta nõukogu teksti tagasi lükata ainult kõigi saadikute absoluutse enamusega. See künnis kaitseb nõukogu positsiooni: madal osalus või killustunud vastuseis ei saa teksti peatada. Reegel on õiguslikult korrektne. Siin tähendas see aga, et meede, mille vastu hääletas enamik kohal olnud saadikutest, läks läbi, sest 129 liiget puudus või ei hääletanud.

Nõukogu kasutas ka kiirmenetlust, mis surus ajakava kokku ja vähendas parlamendi võimalust teksti muuta või arutelu pikendada (CADE Project, Greens/EFA). Saksa digiõiguste ühendus Digitalcourage nimetas seda kooslust poliitiliseks manöövriks (Digitalcourage). See süüdistus on poliitiliselt oluline ka siis, kui menetlus järgis EL-i aluslepinguid. Õiguslikult korrektne protsess võib ikkagi anda nõrga vastutuse, kui hääletuskünnis kaitseb vaikimisi senist korda.

Püsiv seadus, mida keegi läbi ei suru

Ajutist luba pikendatakse, sest EL ei suuda püsivas asenduses kokku leppida. Komisjon esitas 2022. aastal ulatusliku määruse ettepaneku, mis looks veebiteenustele riskihindamised ja võimaluse anda skaneerimiskorraldusi (Commission proposal). Ettepanek seisab endiselt. Kõige vaieldavam osa on kliendipoolne skaneerimine: sõnumeid kontrollitaks seadmes enne, kui krüpteerimine muudab need loetamatuks. See läheks krüpteeringust mööda seda formaalselt murdmata.

Nõukogu lõhe näitab, kui erinevalt valitsused kaaluvad laste kaitset ja suhtluse privaatsust. Taani surus EL-i eesistujariigina karmimat joont (Frihedsbrevet). Saksamaa ja Poola juhitud valitsuste rühm, millel oli piisavalt hääli nõukogu kokkuleppe blokeerimiseks, peatas püsiva eelnõu enne suvepausi (EDRi). Saksamaa enda positsioon on lõhestunud: Berliin nõustus vabatahtliku skaneerimise taastamisega, kui krüpteering jääb kaitstuks, samal ajal kui Saksamaa liidu- ja liidumaade andmekaitseasutused lükkasid kliendipoolse skaneerimise mis tahes vormis tagasi (BfDI, Zeit). See sisemine lõhe näitab, et Saksamaa suudab püsiva seaduse blokeerida, kuid ei suuda ehitada stabiilset alternatiivi. Poolas nimetasid digiõiguste eestkõnelejad isegi vabatahtlikku luba ohtlikuks, sest see kohtleb kasutajaid kahtlustatavatena ja teenusepakkujaid „erapolitseina” (Onet/OKO.press).

Tõendite nappus jätab mõlemale poolele ruumi väidetele, mida ei pea lõpuni tõestama. Toetajad ütlevad, et skaneerimise katkestus võib tähendada oluliste laste väärkohtlemise teadete kadumist. Kriitikud hoiatavad valepositiivsete tulemuste ja õiguskaitse erafirmadele delegeerimise eest (Euronews, 24.hu). EL-is ei ole läbipaistvat kogu liitu hõlmavat auditit skaneerimise täpsuse, valepositiivsete tulemuste ega menetlusteni jõudnud juhtumite kohta. Luba on nüüd pikendatud kaks korda, ilma et kummaltki poolelt nõutaks oma väidete tõendamist. Krüpteeringu kaitsmine on privaatsuse eest seisjatele tegelik võit. Samal ajal on EL normaliseerinud „püsivalt ajutise” erandi suhtluse konfidentsiaalsusest ja pikendanud seda reegliga, mis muutis puudumise nõusolekuks. Komisjon, nõukogu ja parlament peavad enne järgmist tähtaega 2028. aasta aprillis avalikult näitama, mida vabatahtlik skaneerimine tegelikult annab.