ChatGPT jõuab EL-i karmimasse järelevalvesse

Kui pealkirjadest jäi mulje, et Brüssel karistas ChatGPT-d, Redditit ja Robloxi, siis see oleks vale lugemine. Euroopa Komisjon ei tuvastanud rikkumist. Ta liigitas kolm teenust digiteenuste määruse alusel sellesse kategooriasse, kuhu kuuluvad platvormid ja otsingumootorid, mille mõju ulatub üksikkasutajast ühiskonnani.

Suuruse reegel

Digiteenuste määrus seab piiri: kui veebiteenusel on EL-is üle 45 miljoni kasutaja kuus, liigub see rangeimasse järelevalveastmesse (Euroopa Komisjon). See on ligikaudu kümnendik EL-i elanikkonnast. Komisjoni loogika järgi võib sellise ulatusega teenuse ülesehitus mõjutada avalikku arutelu, turvalisust ja kasutajate käitumist kogu liidus (komisjoni DSA ülevaade).

Kõik kolm ületasid piiri. ChatGPT teatas oma otsingufunktsioonil umbes 159 miljonit EL-i kasutajat, Reddit 57,2 miljonit ja Roblox ligikaudu 47 miljonit (Euronews, Yahoo News). Kokku on määruse kõrgeimas kategoorias nüüd 28 teenust (IEU Monitoring).

Reddit vahendab kasutajate loodud sisu. Roblox majutab kasutajate loodud mänge. Need sobivad hästi platvormitüüpi, mille jaoks digiteenuste määrus kirjutati. ChatGPT juhtum on keerulisem. Komisjon käsitleb seda otsingumootorina, sest teenus otsib ja järjestab kasutaja päringule vastates välist infot (Straits Times). Otsingumootor mõjutab seda, mida kasutaja leiab. Veebi kasutav juturobot koondab eri allikad üheks vastuseks, mistõttu on raskem näha, miks kasutaja sai just selle vastuse, mitte mõne teise.

See on esimene kord, kui laialt kasutatav tehisintellekti juturobot sellesse kategooriasse jõuab. Eraldi kehtiv tehisintellekti määrus paneb juturobotitele läbipaistvuskohustusi. Digiteenuste määruse tähendus on teine: teenust käsitletakse infotaristuna, mille disain võib suure kasutajaskonna puhul tekitada riske ka ilma konkreetse õigusvastase postituse või vastuseta (Les Echos, ZDNet France).

Iga-aastane kontroll, sõltumatu audiitor, ligipääs teadlastele

Kolmel teenusel on teavitamisest neli kuud aega nõudeid täita. Sisuliselt liiguvad nad enesekinnitustelt auditeeritava juhtimise juurde (DSA, määrus 2022/2065).

Praktikas muutub kolm asja. Esiteks peavad ettevõtted igal aastal hindama riske, mis tulenevad teenuse disainist, algoritmidest ja kasutusmustritest. Hinnata tuleb muu hulgas ebaseadusliku sisu levikut, kahju lastele, mõju avalikule arutelule ja julgeolekule (EDAA selgitus). Teiseks kontrollivad kaitsemeetmeid sõltumatud audiitorid, mitte ettevõtted ise (Prighteri DSA tekst). Kolmandaks saavad komisjon ja tunnustatud teadlased nõuda selgitusi selle kohta, kuidas algoritmid sisu järjestavad ja soovitavad. Seda reguleerib 2025. aasta delegeeritud määrus.

See ei tähenda, et EL-i ametnik vaataks enne avaldamist üle ChatGPT vastuseid või Redditi postitusi. Järelevalve sihtmärk on süsteem: järjestusloogika, modereerimine, reklaami ülesehitus ja laste turvalisuse lahendused. Kui komisjon leiab rikkumise, kasutab ta eraldi jõustamisvahendeid. Nii on juba määratud 120 miljoni euro suurune trahv X-ile ning esitatud esialgsed järeldused Meta sõltuvust soodustava disaini kohta. Trahvid võivad ulatuda 6%-ni üleilmsest aastakäibest (Brussels Times).

Miks peaksid pered seda jälgima

Lastevanemate jaoks on kõige konkreetsem juhtum Roblox. Ligikaudu 70% selle kasutajatest on alla 18-aastased (Biz Chosun). Digiteenuste määruse alaealiste kaitse suunised keelavad kasutajaprofiilidel põhineva sihitud reklaami, kui teenus teab, et kasutaja on laps. Rangeim järelevalvekategooria kohustab Robloxi hindama, kas kasutajate loodud mängud, vestlussüsteemid ja soovitusalgoritmid tekitavad lastele ulatuslikke riske (komisjoni alaealiste suunised).

Roblox on juba kasutusele võtnud näotuvastusega vanusekontrolli, vanusepõhised vestluspiirangud ja tehisintellektil põhineva modereerimise. Komisjoni jaoks on küsimus, kas need lahendused toimivad koos ja suure kasutajaskonna peal.

Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Henna Virkkunen põhjendas otsust vajadusega viia järelevalve vastavusse teenuste ulatusega (UPI). Selle taga on tegelikud jõustamisvolitused. Hiljemalt detsembri lõpuks peaksid ettevõtted suutma näidata valmis riskihinnanguid, auditikorraldust ja teadlaste ligipääsu menetlusi. Järgmine proovikivi ei ole enam nimekirja lisamine, vaid see, kas komisjoni audit suudab eristada sisulist vastutust korralikult vormistatud nõuete täitmisest.