Wang Yi haruldane visiit Rootsi

Hiina välisminister Wang Yi külastas juuni lõpus ja juuli alguses Taanit, Rootsit, Soomet ja Norrat. See oli esimene nii kõrge taseme Hiina diplomaatiline ringkäik Põhjamaades enam kui 15 aasta jooksul (Politiken). Ajastus ei olnud juhuslik: Peking saatis oma tippdiplomaadi piirkonda, mille julgeolekupoliitiline asend on muutunud pärast Rootsi ja Soome liitumist NATO-ga. Visiit tuli ka mõni päev pärast Brüsselis peetud EL-i ja Hiina kaubanduskõnelusi, kus lepiti napilt kokku kanalite avatuna hoidmises kuni oktoobrikuise vahehindamiseni (de.euronews.com).

Kohtumised olid väliselt viisakad. Poliitiline kaal peitus mujal: Peking katsetas, kas kahepoolsete suhete kaudu saab pehmendada meeleolu nende EL-i otsuste ümber, mida tehakse Brüsselis.

Koordineeritud vastusurve

Taani andis kõige selgema signaali, et Põhjamaade valitsused käsitlesid turneed ühise testina, mitte eraldiseisvate viisakuskohtumistena. Välisminister Lars Løkke Rasmussen seadis päevakorra keskmesse Hiina rolli Venemaa Ukraina-vastase sõja võimaldajana ning EL-i ja Hiina kaubandussuhete tasakaalutuse. Ta soovis, et Wang Yi kuuleks sama sõnumit igas Põhjamaade pealinnas, mitte ainult Kopenhaagenis (Politiken, BT/Reuters). Kui Peking lootis eri pealinnadest eri hinnaga kokkuleppeid, püüdis Kopenhaagen selle võimaluse sulgeda.

Soome liikus samal loogikal. Välisminister Elina Valtonen asetas kohtumise EL-i ja Hiina suhete ning Euroopa julgeoleku raamistikku, paludes Hiinal anda mõlemasse „konstruktiivne panus” (Ulkoministeriö, Yle). Helsingi ei esitlenud kohtumist kahepoolse taaskäivitusena. Vestlus paigutati EL-i joone kõrvale, mitte selle vastu.

Rootsis kohtus Wang Yi peaminister Ulf Kristerssoniga. Samal ajal survestasid aktivistid valitsust vangistatud Rootsi-Hiina kirjastaja Gui Minhai küsimuses, mis lisas kohtumisele inimõiguste mõõtme ja ahendas Pekingi võimalust näidata visiiti sooja suhete parandamisena. South China Morning Post kirjeldas kogu turneed katsena uurida, kas „atlandiülene segadus” võiks pehmendada Euroopa „Põhjamaade kullisid” (SCMP). Analüütiliselt on see usutav raam, kuid ükski Põhjamaade ametnik sellist keelt avalikult ei kasutanud.

Kuidas kahepoolne surve Brüsselisse jõuab

EL-i võimukaart selgitab, miks turnee on tähtis ka nähtavate järeleandmisteta. Kaubanduskaitsemeetmeid, näiteks tariife ja subsiidiumivastaseid uurimisi, juhib Euroopa Komisjon, mitte liikmesriikide pealinnad. EL-i aluslepingute järgi on see komisjoni ainupädevus (ELTL artikkel 207).

Välis- ja julgeolekupoliitika toimib teisiti. Seal on nõukogus, kus liikmesriikide valitsused EL-i seisukohti otsustavad, endiselt vaja ühehäälsust. See jätab igale pealinnale poliitilise hääle ja sageli ka vetoõiguse (ELL artikkel 31).

Hiina ei saa Soome või Rootsi kohtumisega peatada komisjoni subsiidiumivastast uurimist. Küll aga saab Peking kahepoolsete kanalite kaudu mõjutada seda, kas Euroopa hoiab survet üleval või laseb sellel vaikselt nõrgeneda. Saksamaa näitab mehhanismi kõige selgemalt. Pärast Wangi Euroopa-kohtumisi kirjutas Saksa meedia, et Peking kutsus Berliini üles toetama EL-is „ratsionaalsemat” joont, samal ajal kui Saksa tööstus sõltub endiselt tugevalt Hiina turust ja kardab vastumeetmeid (Zeit, zdfheute.de). Õiguslik pädevus jääb Brüsselisse. Poliitiline surve liigub Berliini kaudu.

Leedu vaikne nihe

Kõige suurem takistus lihtsale loole, kus Põhjamaade karm liin peab Hiina survele vastu, tuleb idast. Leedust sai EL-is Pekingi survele vastuseismise näidisjuhtum pärast seda, kui Vilnius lubas 2021. aastal avada Taiwani esinduse. Hiina alandas diplomaatiliste suhete taset ja rakendas majanduslikku survet. Nüüd arutab Leedu avalikult suhete normaliseerimist (LRT, Lrytas). Leedu meedia järgi on poliitiline eesmärk taastada suhted ligikaudu kuue kuu jooksul, kuigi sama arutelu eksperdid pidasid ajakava ambitsioonikaks.

See mõjutab laiemat pilti. Kui liikmesriik, kes maksis Hiinale vastandumise eest kõige nähtavamat hinda, otsib nüüd kokkulepet, teevad teised pealinnad sellest järeldusi. Küsimus pole ainult põhimõttes, vaid ka hinnas, mida Pekingiga konflikti eest tegelikult makstakse.

Kontrollitud allikad ei näidanud, et mõni Põhjamaade valitsus oleks Wangi visiidi ajal teinud konkreetseid järeleandmisi. Ükski ühisavaldus ei muutnud nõukogu positsiooni. Ükski kaubandusasi ei liikunud. Oktoobrikuine EL-i ja Hiina vahehindamine on järgmine tegelik test: kas komisjoni survevõime püsib või on kahepoolsed kanalid selle poliitilist tuge vaikselt õõnestanud.