Hiina koolitas 200 Vene droonisõdurit

2025. aasta juulis sõlmisid Hiina ja Venemaa salajase kahepoolse lepingu, mis keelas igasuguse avaliku teavitamise. Leppe alusel õpetas Hiina Rahvavabastusarmee novembrist detsembrini sõjaväerajatistes ligikaudu 200 Vene sõdurile droonisõda, elektroonilist võitlust ja soomusjalaväe taktikat. Osa neist naasis hiljem Ukrainasse sõdima. Kolm Euroopa luureteenistust jälgisid programmi kuid, enne kui see avalikuks tuli 19. mail, samal päeval, kui Putin saabus Pekingisse (Kyiv Independent, n-tv).

Avalikuks saanud info nihutab Hiina rolli Venemaa sõjas. Senine pilt majanduslikust võimaldajast muutub otseseks sõjaliseks toetuseks. EL-il oli luurevõime operatsioon avastada, kuid mitte poliitiline mehhanism selle eest karistada.

Mida programm tegelikult lõi

Osalejate seas oli sõjaväeinstruktoreid nooremseersantidest kolonelleitnantideni, paljud valiti välja just nende väljaõpperolli tõttu. Hiina Rahvavabastusarmee rajatistes Shijiazhuangis, Zhengzhous, Yibinis ja Nanjingis harjutati droonide ja suurtükiväe koostööd, droonivastast elektroonilist võitlust ning FPV-droonide ehk operaatori vaatepunktist juhitavate droonide lennutamist Hiina simulaatoritel. Ühe luureteenistuse andmetel juhtisid programmi lõpetanud hiljem droonioperatsioone okupeeritud Krimmis ja Zaporižžjas; Reuters ei suutnud seda väidet sõltumatult kinnitada.

Programm oli üles ehitatud laiendamiseks. Iga Venemaale naasnud instruktor saab Hiinas õpitud droonitehnika edasi anda sadadele alluvatele operaatoritele. See on tehnoloogiasiire inimkapitali kaudu: Venemaa saab ligipääsu riigi oskusteabele, mis kuulub maailma juhtivate droonitootjate hulka.

Ühehäälsuse lõks

EL on järk-järgult karmistanud sanktsioone Hiina ettevõtete vastu, mis toetavad Venemaa sõjamasinat. 20. sanktsioonipaketis 2026. aasta aprillis kanti nimekirja umbes 27 Hiina ja Hongkongi üksust. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nimetas Hiinat Venemaa sõjamajanduse „de facto” võimaldajaks.

Varifirmade sanktsioneerimine on aga teine asi kui Hiina käsitlemine riikliku tasandi sõjalise tegutsejana. EL-i sanktsiooniraamistikud lubavad teoreetiliselt sihtida osalisi, kes õõnestavad Ukraina territoriaalset terviklikkust. Tegelik takistus on poliitiline: iga EL-i välispoliitiline otsus, mis puudutaks Hiina Rahvavabastusarmee üksusi või Hiina sõjaväeametnikke, vajab kõigi 27 liikmesriigi ühehäälsust. Üks riik saab otsuse blokeerida. Ungari on korduvalt lahjendanud või vetostanud Hiinaga seotud ühistegevust, mistõttu on liikumine ettevõtete sanktsioonidelt riikliku sõjalise tasandi sanktsioonideni sisuliselt kinni.

Kolm pealinna, kolm tähelepanu hajutajat

Saksamaa näitab seda vastuolu kõige selgemalt. Kantsler Friedrich Merz avaldas 19. mail lootust, et Xi Jinping survestab Putinit sõda lõpetama. Samal päeval näitas Reuters, et Hiina õpetas Vene võitlejaid. Saksa autotootjad kaotavad juba Hiina turuosa. Berliinil on raske eskaleerida partneriga, kelle turgu ta niigi kaotab.

Itaalia versioon on teistsugune. Kolm päeva enne Reutersi lugu teatas tööstusminister Adolfo Urso, et Hiina autotootjad on „teretulnud” ostma suletud Stellantise tehaseid. Samal ajal karmistas valitsus vaikselt julgeolekukontrolli Hiina investeeringutele kaitsesektoriga piirnevates valdkondades. Ükski Itaalia ametnik ei ole sidunud sõjalise väljaõppe avalikustamist tööstuspoliitilise lähenemisega Hiinale.

Poola suunas ärevuse mujale. Varssavi tegeles samal nädalal tühistatud USA väerotatsiooniga ja rõhutas, et otsus „puudutab Saksamaad, mitte Poolat”. Riik, kellel on Venemaa paranenud droonivõimest kõige rohkem karta, arutas Hiinat vaevu.

Kõigi kolme puhul kordub sama muster: liikmesriigid on hõivatud sisekriiside ja kahepoolsete investeerimishuvidega ega suuda Pekingi suhtes ühist joont kujundada.

Mis jäi varju

2025. aasta juuli lepe oli vastastikune. Samal ajal kui Vene sõdurid õppisid Hiinas, treenisid „sajad” Hiina sõdurid Venemaal ja omandasid lahingus testitud droonitaktikat sõjast, kus droonide kasutus on nüüdisaegse sõjapidamise kõige ulatuslikum. Kui Hiina Rahvavabastusarmee viib need õppetunnid oma operatiivplaneerimisse, muutub vahetus korraga Euroopa julgeolekuprobleemiks ja Indo-Vaikse ookeani piirkonna probleemiks. Euroopa juhid käsitlevad neid kahte teatrit eraldi. Peking ilmselt mitte.

Kolm luureteenistust hoidsid infot kuid ja tõid selle välja täpselt hetkel, kui Putin jõudis Xi pealinna. Lekke ajastus oli teadlik. Institutsioonilist vastust, mida see pidi käivitama, ei ole seni tulnud.