Komisjon piiraks vetoõigust liitumiskõnelustel

6. oktoobril tegi Euroopa Komisjon ettepaneku, et ELi valitsused kiidaksid liitumisläbirääkimiste vaheetapid heaks kvalifitseeritud häälteenamusega, mitte ühehäälselt (Komisjoni küsimused ja vastused, BTA). Ükski liikmesriik ei saaks siis kandidaatriigi läbirääkimisi üksi peatada, kuid igaühel säiliks vetoõigus lõpliku liitumise üle. Muudatus vajab nende valitsuste nõusolekut, kes peaksid sellest vetoõigusest loobuma. See ei lahenda vaidlust, mille tõttu Ungari on Ukraina liitumisprotsessi pidurdanud.

Milline veto kaoks ja milline jääks

ELiga liitumiseks tuleb läbida pikk rida etappe. Läbirääkimised jagunevad teemablokkideks. Bloki avamine tähendab, et EL peab kandidaati valmis olevaks alustama selle valdkonna seaduste kooskõlla viimist ELi reeglitega. Seni on iga bloki avamiseks ja esialgseks sulgemiseks vaja olnud kõigi liikmesriikide valitsuste nõusolekut, nii et üks riik võis otsuse peatada (Nõukogu selgitus).

Komisjon tahab, et nende vaheetappide üle otsustataks kvalifitseeritud häälteenamusega. Selleks peab ettepaneku poolt olema vähemalt 15 riigi valitsus 27-st ning need riigid peavad esindama vähemalt 65% ELi elanikkonnast (ELi lepingu artikkel 16). Üks riik ei saaks enam üksi otsust blokeerida. Lõpliku liitumise tingimused ei muutuks: ELi lepingu artikkel 49 nõuab endiselt valitsuste ühehäälset otsust, Euroopa Parlamendi nõusolekut ja ratifitseerimist igas liikmesriigis (ELi lepingu artikkel 49).

Muudatus pole veel jõustunud. Laienemisvolinik Marta Kos esitas soovituse, mida valitsused pole vastu võtnud. Komisjoni tekst jätab lahtiseks ka osa õiguslikke samme, mida on vaja iga kandidaadi läbirääkimisraamistiku muutmiseks. See on reeglistik, mille valitsused leppisid kokku riigi läbirääkimiste alguses (komisjoni täielik teatis).

Ungari veto ja koolivaidlus

Ungari tegevus näitab, millist takistust muudatusega tahetakse vähendada. European Pravda andmetel keeldus Budapest 17. juulil, 8. septembril ja 29. septembril kolmel korral kinnitamast komisjoni hinnangut Ukraina valmisoleku kohta kahes teemablokis. See hinnang on vajalik enne, kui blokid saab avada (European Pravda).

Ungari etteheitel on tõsine taust. Euroopa Nõukogu põhiseadusõiguse ekspertidest koosnev Veneetsia komisjon kritiseeris 2017. aastal Ukraina haridusseadust, sest see piiras keskhariduse omandamist vähemuskeeltes (Veneetsia komisjon). Hinnang näitab, et mure on tõsine ja kestnud aastaid. See ei anna hinnangut eelnõule, mida Kiiev praegu kaalub.

Ungari võib oma seisukohta leevendada. Ungari väljaanne Index kirjutab Financial Timesile viidates, et peaminister Péter Magyar palus diplomaatidel lasta menetlusel edasi minna. Indexi sõnul sõltub Ungari täielikum toetus sellest, kas Ukraina hääletab 12. oktoobril vähemusrahvuste koolide eelnõu üle (Index).

Kvalifitseeritud häälteenamuse korral ei saaks Ungari seda vaheetappi üksi peatada. Koolivaidlus jääks alles ning Budapest saaks endiselt panna veto Ukraina lõplikule liitumisele. Hääletusreeglite muutmine ei lahenda ka muid takistusi. Põhja-Makedoonia järgmine samm sõltub põhiseaduse muudatusest, mis nimetaks bulgaarlased vähemuseks. See tingimus lepiti kokku 2022. aasta nõukogu kompromissis ning selle saab täita vaid Skopje parlament (nõukogu järeldused).

Kes peab ettepanekuga nõustuma

Pakett ühendab lihtsamad liitumisläbirääkimised rangema järelevalvega pärast liikmeks saamist. Uut liikmesriiki, kes rikub tõsiselt ELi väärtusi, saaks 15 aasta jooksul karistada, sealhulgas võtta temalt valitsustevahelistel hääletustel hääleõigus (komisjoni täielik teatis). Kui rikkumine on tuvastatud, rakenduksid karistused automaatselt, välja arvatud juhul, kui kvalifitseeritud häälteenamus otsustab need tühistada.

Praegune menetlus toimib vastupidi. ELi demokraatliku tagasilanguse karistamiseks mõeldud artikkel 7 nõuab, et valitsused jõuaksid enne meetmete võtmist kokkuleppele. Euroopa Parlament märkis 2025. aastal, et Ungari suhtes algatatud artikli 7 menetluses oli alates 2018. aastast peetud üheksa kuulamist, kuid ametlikku järeldust ohu olemasolu kohta polnud tehtud (Euroopa Parlament). Kos põhjendas 15 aasta pikkust tähtaega sellega, et uued liikmesriigid ei jääks alatiseks teise järgu liikmeteks (The Guardian).

Hääletusreegli muutmine eeldab, et valitsused nõustuvad loobuma vetoõigusest, mida nad on seni kasutanud. Nende seisukohad erinevad. Hollandi valitsus toetab rangemaid kaitsemeetmeid, kuid välisminister Tom Berendsen ütles 29. septembril senatis, et Haag tahab olulistes liitumisotsustes säilitada ühehäälsuse (Hollandi senat). Ta ei täpsustanud, kas teemabloki avamine kuulub nende otsuste hulka. Kuni valitsused pole muudatust vastu võtnud ja Kiiev pole koolivaidlusele vastanud, kehtib veto, mida Ungari sel suvel kasutas.