Congo Ebola-puhang levis seitsmesse provintsi

Reutersi avaldatud Kongo seireandmed ületasid samal nädalal kaks piiri. 10. septembriks oli 62 tervishoiupiirkonnas kinnitatud 7022 ebolajuhtu ja 3398 surma. Lisaks tuvastati esimene nakatumine riigi kauges loodeosas Sud-Ubangis, sadade kilomeetrite kaugusel idaprovintsidest, kus puhang algas. Viirus on nüüd jõudnud seitsmesse provintsi. WHO viimases haiguspuhangu ülevaates oli 7. septembri seisuga 6479 juhtu. Erinevus tuleneb provintside andmete ja WHO kontrollitsükli ajavahest, mitte hinnangute lahknevusest puhangu ulatuse suhtes.

Tegelik nakatunute arv on tõenäoliselt ametlikust näitajast palju suurem. WHO hädaolukorra komitee leidis augusti lõpus, et nakatumisi võib olla kolm kuni neli korda rohkem kui tuvastatud juhtumeid, sest kõrvalistes ja konfliktidest mõjutatud piirkondades jäävad paljud haiged seiresüsteemist välja.

Jälgimata teekond jõelaeval

Sud-Ubangi juhtum näitab, kui kaugele võib viirus märkamatult levida. RFI andmetel lahkus 23-aastane mees juulis Lõuna-Kivust, läbis Rwanda ja Uganda ning sisenes Ituri kaudu uuesti Kongosse. Pärast liiklusõnnetust viibis ta Kisangani haiglas ja jätkas siis teekonda loodesse suunduval Kongo jõe laeval. Sümptomid tekkisid teel, laeval hoolitses tema eest meditsiiniõde ning mees suri pärast Akulasse jõudmist. Ebola kinnitati alles surmajärgsest proovist.

Mees läbis mitu provintsi ja võis enne nakkuse avastamist liikuda kolmes riigis. Tõrjemeeskonnad peavad nüüd tagantjärele välja selgitama kõik võimalikud kokkupuuted haiglates, laevadel, mitteametlikes ravipunktides ja pereringis. Surmakoha lähedal oli esialgsetel andmetel tuvastatud 38 lähikontaktset. Sud-Ubangi piirneb ka Kesk-Aafrika Vabariigiga, mistõttu tuleb naaberriiki ohust teavitada, kuigi puuduvad tõendid, et patsient oleks sinna sisenenud.

Ebola levib otsesel kokkupuutel haige või surnud inimese kehavedelikega, mitte õhu kaudu. Puhangu piiramiseks tuleb nakatunud kiiresti leida ja isoleerida ning jälgida kõiki nende lähikontaktseid 21 päeva. Kontaktsete nimekiri toimib varajase hoiatuse süsteemina: kui haigestuvad inimesed, keda nimekirjas ei olnud, levib viirus kiiremini, kui tõrjemeeskonnad seda jälgida suudavad.

Selle viirustüve vastu puudub tõendatud vaktsiin

Kongo varasemaid ebolapuhanguid põhjustas Zaire ebolavirus. Praeguse puhangu taga on teise liigi viirus Bundibugyo virus. Erinevus on sisuline, sest USA FDA heaks kiidetud vaktsiin Ervebo tunneb ära Zaire ebolavirus’ele omase pinnavalgu. Inimestel ei ole tõestatud, kas vaktsiin kaitseb ka Bundibugyo eest. WHO eraldas teadusuuringuteks 70 000 Ervebo annust. 7. septembriks oli vaktsineeritud 2007 inimest ning uuringuprotokolli kohaselt teavitatakse neid sellest, et kaitse toime pole tõendatud.

Kliinilises uuringus PARTNERS katsetatakse kaht eksperimentaalset ravimit, MBP134 ja remdesiviri, enam kui 300 patsiendil. Osalejate kaasamine jätkub ja kummagi ravimi tõhusus pole seni kinnitust saanud. Oxfordi ja Moderna Bundibugyo-spetsiifilised vaktsiinid on Ühendkuningriigis ja Kanadas varajases ohutusuuringute etapis.

Kongo on kasvatanud ravivõimekust mai ühest üheksa voodikohaga keskusest septembriks 59 raviasutuse ja 1346 voodikohani. Uuendatud 180-päevase tõrjekava elluviimiseks taotletakse ligikaudu 1,3 miljardit dollarit.

Euroopasse jõudmise oht on seni avaldunud üksikjuhtumitena. WHO 7. septembri ülevaates oli Prantsusmaal registreeritud üks juhtum ja kaks patsienti oli viidud ravile Saksamaale. Puhangu edasise käigu määrab siiski olukord Kongos, kus tõendatud vaktsiinita viirus levib piirkondades, mille geograafia muudab kõigi kontaktsete leidmise peaaegu võimatuks. Seni puuduvad andmed, mis näitaksid, et puhang on kontrolli alla saamas.