Constanta plahvatus sunnib droonireegleid muutma

5. juunil triivis Ukraina meredroon Constanțasse, Rumeenia suurimasse Musta mere sadamasse. See plahvatas ise ajavahemikus 10:27–10:28. Ukraina teavitas Rumeenia ametivõime kell 09:54 ehk vähem kui pool tundi varem, kui kriis oli juba käimas. Neli Ukraina drooni olid kaotanud side Sevastopoli lähedal. Kiievi sõnul põhjustas selle Venemaa elektrooniline segamine ning droonid lülitusid automaatsele enesehävitusele. Üks neist jõudis NATO liikmesriigi tsiviilsadamas kai äärde.

Rumeenia ajutine välisminister Oana Toiu ütles 5. juulil, et Bukarest ja Kiiev peavad läbirääkimisi protokolli üle: Ukraina teavitaks Rumeeniat, kui kaotab droonide üle kontrolli, ning programmeeriks need hävima enne Rumeenia territoriaalvetesse jõudmist (HotNews). Sellest lubadusest toimiva ja kontrollitava mehhanismi tegemine on eraldi küsimus.

Kes otsustab Rumeenia sadama üle

NATO teeb idatiival õhuturbemissioone ja suudab ohte jälgida. Liit ei otsusta aga, millal sekkuda liikmesriigi enda sadamas (NATO). Rumeenial on suveräänsus oma õhuruumi ja territoriaalvete üle. Kui aeglane ja odav droon triivib tsiviilkai suunas, otsustavad töötajate evakueerimise või terminali sulgemise Rumeenia ametivõimud, mitte liitlasvägede juhtimisstruktuurid.

Otsus sõltub hoiatusajast. Arvud näitavad, kui tavaliseks on oht muutunud. Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust on Rumeenia kaitseministeerium registreerinud piiri lähedal üle 100 rünnaku, 29 Venemaa drooni ebaseaduslikku sisenemist Rumeenia õhuruumi ning ainuüksi 2026. aastal 15 õhuruumi rikkumist, mille tõttu tuli 26 korral välja saata sõjaväe- või politseiüksused (Agerpres). Rumeenia on palunud liitlastelt madalal kõrgusel töötavaid radareid ja tõrjedroone väikeste aeglaselt liikuvate objektide vastu, milleks tavapärane õhutõrje pole mõeldud (Straits Times). Samuti on riik tellinud 24 Saksa Skyranger 35 droonitõrjesüsteemi (ArmyRecognition). Hanked võtavad aga aastaid, mitte nädalaid. Kahepoolne protokoll Kiieviga võiks tühimiku kiiremini täita, kui see päriselt tekib.

Protokoll, mida keegi lugeda ei saa

Allkirjastatud teksti pole avalikustatud. DW Romania kirjutas, et pärast varasemaid drooniintsidente Galațis ja Constanțas lubasid ametivõimud selgitusi „mõne päevaga”. Avalikkus sai vastusteta küsimused.

Toimiv protokoll peaks lahendama põhitõed, mille kohta avalikke vastuseid pole. Mitme minuti jooksul peab Ukraina Rumeeniat teavitama, kui drooniga side kaob? Kus täpselt peab enesehävitus käivituma? Kes saab hoiatuse: merevägi, sadamavõim või piiripolitsei? Ja kui enne piiri toimunud plahvatuse rusud kahjustavad ikkagi laeva või sunnivad sadama sulgema, kes maksab?

Leedu pakub selget võrdlust. 30. juunil võttis parlament vastu seaduse, mis annab tsiviilisikutele õiguse nõuda kaitse-eelarvest hüvitist, kui Leedu või liitlasväed lasevad drooni seaduslikult alla ja põhjustavad kahju. Nõude esitamiseks on kolm aastat (LRT). Vilnius tuvastas vastutuse lünga, kirjutas seaduse ja avaldas selle. Rumeenia protokoll on endiselt nähtamatu sadamatöötajatele, laevandusettevõtetele ja ranniku elanikele, kes kannaksid läbikukkumise kulu. Sama improviseerimine käib kogu NATO idaserval: Läti ja Soome ehitavad eraldi droonitõrjesüsteeme ja vastutusreegleid ilma ühise mallita (Euronews, Yle).

Rumeenia ajutine kaitseminister Radu Miruta on öelnud, et vastutus lasub droonide väljasaatjatel. See eristab solidaarsust Ukrainaga olukorrast, kus sõja kõrvalmõjud muutuvad tavaliseks. Põhimõte ei ole aga kahjunõuete menetlus. Rumeenia on kirjeldanud ohutusplaani selgemalt, kui on seda näidanud. Kuni protokolli tingimused pole avalikud, peavad Constanța sadamatöötajad ja laevandusettevõtted usaldama mehhanismi, mida nad ei näe.