Horvaatia lubab kaitsele 5% SKP-st

Viis protsenti SKP-st. Nii suure osa lubab Horvaatia kulutada kaitsele 2035. aastaks. Peaminister Andrej Plenković andis lubaduse sel nädalal Brüsselis NATO peasekretärile Mark Ruttele, viies Zagrebi kooskõlla alliansi uue kulueesmärgiga (24sata, NATO). Praegu kulutab Horvaatia kaitsele veidi üle 2% SKP-st. 5%ni jõudmine tähendab kümne aastaga rohkem kui kahekordset pingutust ja eelarveriski, mille kohta avalikku tegevuskava ei ole.

Mida 5% tegelikult tähendab

NATO uus eesmärk jaguneb kaheks: 3,5% SKP-st põhikaitsele ehk relvajõududele, varustusele ja operatsioonidele ning kuni 1,5% kaitsega seotud vastupidavusele, sealhulgas kriitilisele taristule, kübervõimele, tsiviilvalmidusele ja kaitsetööstuse võimekusele (NATO, Evening Standard). Senine 2% eesmärk oli poliitiline suunis, mis lepiti esimest korda kokku 2006. aastal ja kinnitati uuesti pärast Venemaa Krimmi annekteerimist 2014. aastal. See ei olnud õiguslikult siduv. Uus siht toimib samamoodi: seda hoiab üleval liitlaste poliitiline surve, mitte kohtus jõustatav kohustus (Institute for Government).

Teine kulukorv muudab arvestuse poliitiliseks. Itaalia väidab, et jõuab umbes 2,8%ni, kui arvestab sisse karabinjeerid, rannavalve, kosmose ja küberturvalisuse. Erialane analüüs hindab tegelikud sõjalised kulud aga ligemale 1,57%le (Sky TG24, Analisi Difesa). Sloveenia teatel jõudis riik mullu 2,01%ni. Sloveenia meedia järgi oli Rutte seisukoht, et Ljubljana ei täitnud NATO enda metoodika järgi 2% piiri (Svet24, Regional Obala). Valitsuse arvestus ja NATO aktsepteeritud number ei pruugi kattuda.

NATO kagutiiva puudujääk

Horvaatia lubadus puudutab tegelikke võimelünki NATO kagutiival, Aadria merest Balkani kaudu Musta mereni. Puudu on integreeritud õhu- ja raketikaitsest, droonitõrjest, laskemoonavarudest ning logistikakoridoridest, mille kaudu liitlaste lisajõude liigutada. Rutte ja Plenković arutasid eraldi õhu- ja raketikaitset ning Lääne-Balkani julgeolekut (NATO, 24sata). Kui Horvaatia lisaraha läheb liitlasriikidega koos toimivatele süsteemidele, tugevdab see rohkemat kui Horvaatia enda territooriumi. Kui sellest saab raamatupidamisharjutus, jääb Aadria-Balkani koridor nõrgaks.

Poola näitab mõlemat külge. Varssavi kulutas 2025. aastal kaitsele umbes 4,48% SKP-st, mis teeb Poolast Euroopa proportsionaalse kaitsekulude liidri (Euronews). Samal ajal on Poola fiskaalnõukogu hoiatanud, et pärast 2028. aastat tuleb kaitsevajadused sobitada eelarve stabiilsusega (Rzeczpospolita). Riigikontroll on vaidlustanud ka selle, kuidas valitsus kajastab eelarves sõjalisi ettemakseid (Bankier). Suur kulutase ei tähenda automaatselt suurt valmisolekut. Suurte tarnete ajakava ulatub kümnendi lõpuni ning väidetavalt läheb umbes 40% Euroopa varustuskuludest ELi-välistele tarnijatele (Euronews).

Puuduv plaan

Rutte on nõudnud liitlastelt „selgeid, konkreetseid ja usutavaid plaane“, andes mõista, et tippkohtumise lubadustest üksi ei piisa (NATO). Horvaatia ei ole sellist plaani avaldanud. Puudub avalik aastate kaupa kulurada, jaotus põhikaitse ja vastupidavuskulude vahel, hangete nimekiri koos tarnekuupäevadega ning ülevaade tööstusharudest, mis lepingud saavad. Lubadus annab Horvaatiale järgmise kuu NATO tippkohtumise eel poliitilist kaalu, kuid ilma arvutustabelita püsib see kaal lühikest aega.

Järgmise kuu tippkohtumine näitab, kas lubadusest sünnivad tegelikud õhutõrjepatareid ja lisajõudude liikumiskoridorid või pelgalt arvestus, mille tulemus sõltub sellest, kes numbreid vaatab.