Küpros pidurdab Türgi kaubanduslepet

Türgi välisminister Hakan Fidan süüdistab Küprost selles, et riik takistab üksinda EL-i ja Türgi tolliliidu uuendamist. Tegemist on kaubandusraamistikuga, mille kaudu liigub igal aastal üle 210 miljardi euro väärtuses kaupu (Euroopa Komisjon). Küpros ei pea majandusvaidlust võitma. Talle piisab nõusoleku andmata jätmisest, sest EL-i reeglite järgi on liikmesriikidel sõnaõigus enne, kui ühendus avab kaubandusläbirääkimised. Küprosel on ka põhjus keelduda: Türgi ei tunnusta endiselt Küprost riigina.

Fidani süüdistus tuli mõni päev enne seda, kui Euroopa Komisjoni volinikud kohtusid 1. juulil Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga, et arutada muu hulgas Türgi turulepääsu laiendamist (Euronews). Ankara kujutab Küprost pidurina. Nicosia vaatenurgast nõuab Türgi sügavamaid majandussidemeid, kuid keeldub samal ajal kohtlemast üht EL-i liikmesriiki legitiimse riigina.

1996. aasta kaubanduslepe, mis jäi ajale jalgu

EL-i ja Türgi tolliliit kehtib 1996. aastast. See kaotab enamiku tööstuskaupade tollimaksud. Türgi järgib paljusid EL-i kaubareegleid, kuid ei osale nende kujundamisel. Teenused, põllumajandus ja riigihanked jäävad suuresti lepingu alt välja (Euroopa Komisjon, Maailmapank).

Euroopa Komisjon tegi tolliliidu ajakohastamiseks ettepaneku juba 2016. aasta detsembris, märkides, et senine korraldus on „jõudnud oma piirini” (Euroopa Komisjon). Sama järelduseni jõudis Maailmapank: tolliliit aitas Türgi tehastel liituda EL-i tarneahelatega, kuid jättis standardite ja vaidluste lahendamise süsteemi kulukad lüngad (Maailmapank). Türgi ettevõtjate ühendus DEİK nimetas 2026. aasta juunis Brüsselis toimunud tippkohtumisel moderniseerimist hädavajalikuks (DEİK).

Majanduslik põhjendus on seega olnud selge ligi kümme aastat. Tõke on poliitiline.

Kuidas Küpros väravat kinni hoiab

EL-i aluslepingu reeglite järgi, täpsemalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 alusel, ei saa Euroopa Komisjon kaubandusläbirääkimisi üksi avada. Selleks peab liikmesriikide nõukogu andma läbirääkimismandaadi (EUR-Lex). Küpros ei pea Saksamaad ega Prantsusmaad sisulises kaubandusvaidluses üle hääletama. Ta peab lihtsalt poliitilisest konsensusest keelduma.

Küprose argumendid on konkreetsed. Türgi ei ole täielikult rakendanud Ankara protokolli, mis kohustab teda laiendama tolliliidu kohustused kõigile EL-i liikmesriikidele, sealhulgas Küprosele. EL-i nõukogu nõudis juba 2016. aasta detsembri järeldustes protokolli „täielikku ja mittediskrimineerivat rakendamist” (EL-i nõukogu). 2018. aasta juuniks leidis Euroopa Ülemkogu, et Türgi liigub EList kaugemale, ning peatas töö tolliliidu uuendamisega (EL-i nõukogu). 2024. aasta aprillis jätsid EL-i juhid ukse veidi paokile, kuid ainult juhul, kui Türgi käitumine paraneb; edasist koostööd kirjeldati „järkjärgulise” ja „tagasipööratavana” (Euroopa Ülemkogu).

Vaidlus muutus eelmisel nädalal praktiliseks. Türgi jättis Küprose välja COP31 ettevalmistavatelt kohtumistelt, kuigi Türgi võõrustab ÜRO kliimatippkohtumist. Euroopa Komisjon hoiatas, et „see on 27 liikmega liit, punkt” (Reuters). Türgi küsib EList kaubandusuuendust ajal, mil ta ei anna ühele EL-i liikmele kohta rahvusvahelise laua taga.

Patiseis maksab kõige rohkem Saksamaale

Viivituse hind ei jaotu võrdselt. Saksamaa arvele langeb suur osa EL-i ja Türgi kaubavahetusest ning Saksa ettevõtted on tihedalt seotud Türgi energiataristu ja tööstuse tarneahelatega (Saksamaa välisministeerium). Saksa tööstustarnija jaoks tähendab aegunud raamistik väga praktilisi takistusi: Türgi riigihanked jäävad suures osas suletuks, sertifikaadid venivad ning inseneri- ja nõustamisteenused ei saa piiriüleselt vabalt liikuda.

Berliin ei käsitle seda siiski üksnes äriteemana. Saksamaa välisministeerium seob suhted endiselt õigusriigi ja demokraatlike standarditega. Saksamaa kodanikuhariduse materjalid nimetavad Ankara protokolli ja Küprost Türgi EL-teel keskseteks lahendamata takistusteks (bpb).

Küpros võidab blokeeringust just seetõttu, et tolliliit on üks väheseid teemasid, kus EL-i liikmesus muudab tunnustamisvaidluse tegelikuks läbirääkimisjõuks. Kui moderniseerimine liiguks edasi ilma Türgi järeleandmiseta Küprose küsimuses, kaotaks Nicosia oma tugevaima hoova ja Ankara saaks suure majandusliku võidu. Sama loogika töötab ka vastupidi: iga aasta, mil mandaat püsib külmutatuna, kannavad mõlema poole ettevõtted aegunud süsteemi kulusid.

Mandaat on blokeeritud, mitte vestlus

1. juuli kohtumisel Erdoğaniga arutati tolliliitu koos rände ja sanktsioonidest kõrvalehoidmisega (Euronews). See tähendab, et teema on poliitiliselt elus. Ent vestlus ei ole mandaat.

Majanduslik põhjendus on olnud aastaid olemas. Mandaat seisab selle taga, et EL ei saa eraldada turulepääsu ühe liikmesriigi tunnustamisest. Kuni Türgi käsitleb tolliliitu majandusliku õigusena, millel pole Küprosega pistmist, ja Küpros näeb seda tunnustamisvaidluse lahutamatu hoovana, puudub kummalgi poolel põhjus esimesena liikuda.