Küpros riskib 23 mln € kaotusega

Küprose parlament lükkas 14. juulil häältega 26 : 19 tagasi eelnõu, millega oleks kehtestatud maks omavalitsuste prügilasse saadetavatele jäätmetele (Cyprus Mail). Otsus pani löögi alla ka EL-i taasteraha. Prügilamaks oli Küprose taaste- ja vastupidavuskavas kohustuslik vahe-eesmärk ehk osa siduvast kokkuleppest, mille alusel makstakse riigile pandeemiajärgset reformiraha. Eelnõu tagasilükkamine võib külmutada 23 mln € suuruse väljamakse (Politis, SkalaTimes).

Valitsus oli lubanud Brüsselile reformi, millele tal polnud koduses parlamendis enamust. Nüüd on sellest saanud rahastamisprobleem.

Kuidas EL-i taasteraha riiki seob

Taaste- ja vastupidavusrahastu, EL-i 724 mld € suurune pandeemiajärgne fond, töötab tulemuspõhise lepinguna. Valitsused panevad kavasse reformid ja investeeringud. Euroopa Komisjon kontrollib, kas iga samm on tehtud, ja alles siis vabastab raha. Kõik täitmata vahe-eesmärgid peavad olema lõpetatud 2026. aasta augustiks (määrus (EL) 2021/241).

Küpros kirjutas omavalitsuste prügilamaksu kavasse keskkonnamaksu reformina. Kavandatud määr oli 10 € tonni kohta ning kogu tulu pidi minema kohalikele ringlussevõtuprogrammidele, ütles keskkonnaameti direktor Kostas Konstantinou (SkalaTimes). Valitsuse sõnul oli maksu juba vähendatud algselt 35 eurolt, et koormust leevendada.

14. juuli ajastus näitas vastuolu eriti selgelt. Samal päeval, kui parlament maksu tagasi lükkas, kiitis komisjon heaks Küprose kuuenda taasteväljamakse summas 120 mln € (European Sting). Brüssel kinnitas Küprose senist edenemist hetkel, mil Nikosia parlament blokeeris järgmise vajaliku sammu.

Miks parlament vastu hääletas

Vastuseis ei olnud lihtsalt Euroopa-vastane žest. Küpros saadab ligikaudu 68% olmejäätmetest prügilasse, samal ajal kui EL-i eesmärk on jõuda 2035. aastaks 10% tasemele (Politis). Akel, Elam, Alma ja Direct Democracy hääletasid maksu vastu põhjendusega, et majapidamistelt ei saa küsida rohkem raha enne, kui ringlussevõtu taristu on päriselt olemas. Sama seisukohta on rõhutanud omavalitsused. „Avalikkus ei peaks maksma riigi jäätmekäitluse läbikukkumiste eest,” hoiatas üks omavalitsuste seisukoht kuu alguses (Cyprus Mail).

Kui sortimiskeskusi ja ringlussevõtu võimekust pole piisavalt, tõstab prügilamaks omavalitsuste kulusid, kuid ei vähenda tingimata prügilasse jõudvate jäätmete hulka.

Valitsuse vastuargument on samuti loogiline. Kui maksutulu pidi rahastama just seda ringlussevõtutaristut, millest omavalitsustel puudus on, blokeerib eelnõu tagasilükkamine korraga nii prügilasse ladestamist vähendava hinnasignaali kui ka raha, millega sõltuvust prügilatest vähendada.

Kuus nädalat enda tekitatud lõhe sulgemiseks

Küprosel on seaduse vastuvõtmiseks aega 31. augustini 2026. Sama surve puudutab ka teisi taasterahastu kasutajaid. Näiteks Rumeenial on augustikuu tähtaja eel endiselt täitmata reforme, mis on seotud riigi taastekavaga (Euroopa Komisjon).

Taaste- ja vastupidavusrahastu tugevdab vastutust, sest seob raha konkreetsete tulemustega. Kuid kui valitsus kirjutab poliitiliselt kuluka reformi siduvasse EL-i kavasse enne parlamendienamuse kindlustamist ja enne reformiks vajaliku taristu rajamist, muutub kodune ajastusviga rahavoo kriisiks. Küprosel on nüüd kuus nädalat, et sulgeda lõhe, mille valitsus ise avas: ta lubas Brüsselile rohkem, kui oli Nikosias läbi rääkinud.