Küprose puhvertsooni reeglid lagunevad

Sel kuul jõudis ÜRO Julgeolekunõukogusse kaks Küprost puudutavat raportit. Need liiguvad eri suundades. UNFICYP, ÜRO rahuvalvemissioon, mis on valvanud Küprose puhvertsooni alates 1974. aastast, hoiatab, et saare külmutatud konflikti vaos hoidnud praktilised reeglid nõrgenevad: rahuvalvajaid takistatakse, sõjaline ehitustegevus nihkub relvarahujoontele lähemale (UNFICYPi raport S/2026/8). Peasekretäri Good Offices, ÜRO eraldi diplomaatiline kanal saare poliitilise lõhe lahendamiseks, kutsub Küprose kreeklaste ja Küprose türklaste juhte kasutama võimalust edasiminekuks (Good Officesi raport S/2026/9).

Diplomaatiline protsess avatakse uuesti hetkel, mil selle toimimiseks vajalikud olud kohapeal halvenevad. EL-i riigid, kelle käes on Euroopa suhete tingimused Türgiga, ei ole ühel meelel, kuidas sellele vastata.

Kus reeglid murenevad

Küprose relvarahu on püsinud viis aastakümmet mitte seetõttu, et poliitiline probleem oleks lahendatud, vaid seetõttu, et piisavalt palju osapooli on järginud piiranguid: puhvertsooni ei muudeta ühepoolselt, ÜRO patrulle ei takistata, kohapeal ei looda uut tegelikkust, mille diplomaatia peab hiljem lihtsalt omaks võtma. UNFICYPi raport näitab survet kõigile neile piirangutele.

Pyla, haruldane segaküla puhvertsoonis, näitas, kui kiiresti võib kohalik taristuprojekt muutuda rahvusvaheliseks vahejuhtumiks. UNFICYP mõistis seal hukka rünnaku rahuvalvajate vastu ja ÜRO sõidukite kahjustamise, nimetades seda otseseks väljakutseks missiooni liikumisvabadusele (UNFICYPi avaldus). Varosha, aiaga suletud rannikupiirkond, on veel kaalukam juhtum. Julgeolekunõukogu resolutsioonid keelasid selgelt piirkonna asustamise kellegi muu kui selle algsete elanike poolt ning kutsusid üles andma ala ÜRO halduse alla (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 550). Ühepoolsed sammud Varoshas ei riku üksnes vaikivaid ootusi, vaid Julgeolekunõukogu otsuseid.

EL-i lõhe

Julgeolekunõukogu pikendab UNFICYPi mandaati ja määrab diplomaatilise raamistiku. EL ei juhi Küprose kõnelusi. Küll aga kontrollivad EL-i valitsused midagi, mida ÜRO ei kontrolli: Euroopa kaubandus-, rände-, kaitse- ja tollisuhet Türgiga. See annab Brüsselile kaudse mõju Ankara käitumisele Küprosel, kui liikmesriigid otsustavad seda kasutada.

Ühist otsust ei ole.

Kreeka, üks kolmest garantiiriigist 1960. aasta garantiilepingu alusel, mis andis Kreekale, Türgile ja Suurbritanniale saare julgeolekus rolli, tahab, et puhvertsooni hoiatused karmistaksid Ankara tingimusi kõigis EL-i ja Türgi suhetes. Ateena ei oota kiiret lahendust. Ta näeb ÜRO protsessis võimalust hoida rahvusvahelist tähelepanu Türgi tegevusel (Kreeka välisministeerium, Philenews).

Saksamaa käsitleb Küprost laiema Türgi-poliitika osana. Berliin hindab Ankarat rände haldamise, NATO koordineerimise ja Musta mere julgeoleku tõttu. NATO tippkohtumise eel rõhutas kantsler Friedrich Merz Euroopa vastutust alliansi ühtsuse eest (Bundesregierung), samal ajal kui SPD saadikud kutsusid teda üles tõstatama Erdoğaniga demokraatiastandardite küsimust (ZEIT). Saksamaa täpset avalikku seisukohta Pyla, Varosha ega rahuvalvevahejuhtumite kohta ei ole esile kerkinud. Järeldus on siiski selge: Berliin tahab Türgiga tegutsemisruumi, mitte Küprose üksikasjadest lähtuvat vastasseisu.

Prantsusmaa lisab eraldi kihi. Hiljutine kaitsekoostöö lepe annab Prantsuse vägedele õigusliku aluse Küprose sadamate kasutamiseks ja ülelendudeks. Pariis nimetab seda tavapäraseks kahepoolseks kokkuleppeks EL-i liikmesriigiga (Cyprus Mail). Türgi peab lepet ebaseaduslikuks ja hoiatab tagajärgede eest (Türkiye Today). Kokkulepe ei muuda lahendusprotsessi, kuid annab Nikosiale kahepoolse julgeolekutoe signaali ja Ankarale uue etteheite.

Kes otsustab

Julgeolekunõukogu arutab mõlemat Guterrese raportit sel kuul (Security Council Report). Rahuvalvemissioonidele sõdureid saatvate riikide, näiteks Iirimaa jaoks on küsimus juba praktiline: kui rahuvalvajate ligipääsu ja julgeolekut saab Küprosel tagajärgedeta õõnestada, tekib sama risk igal teisel ÜRO missioonil (Irish Examiner).

EL toetab ametlikult Küprose lahendust ÜRO raamistikus (EL-i nõukogu). Sellest vormelist enam ei piisa, kui liikmesriigid ei suuda kokku leppida, kas puhvertsooni rikkumistel peab olema Ankarale hind ka muudes läbirääkimistes. Ilma selle vastuseta jääb EL-i toetus ÜRO protsessile deklaratsiooniks: seisukoht öeldakse välja, kuid seda ei jõustata.