Küpros seob Türgi kaubanduse ÜRO kõnelustega

ÜRO diplomaatia annab Küprose küsimusele formaalse lava. Suur osa sellest, mida Ankara Euroopalt tegelikult tahab, otsustatakse aga Brüsselis: tolliliidu uuendamine, lihtsam viisarežiim ja kaitsekoostöö. Küpros püüab need rajad kokku siduda, et Türgi ei saaks survestada Nikosiat ÜRO lauas ja samal ajal küsida ülejäänud Euroopalt Brüsselis hüvesid.

Pakett, mida Nikosia püüab koos hoida

Küprose mõjujõud on esmalt poliitiline, alles seejärel õiguslik. Euroopa Ülemkogu ütles 2024. aastal, et EL-i ja Türgi koostöö peab olema „etapiline, proportsionaalne ja tagasipööratav“, ning sidus edasiliikumise Türgi käitumisega Küprose küsimuses nii ülemkogu järeldustes kui ka komisjoni ja kõrge esindaja ühisdokumendis.

Selline sõnastus annab Nikosiale võimaluse väita, et kaubandust, reisimist ja kaitset ei saa käsitleda eraldi tehniliste toimikutena. Küpros tahab, et EL-i juhid vaataksid neid ühe Türgi paketina, mille hinnasildile kuulub ka Küprose küsimus.

Tolliliit on Küprose jaoks nõrgim koht. Uuendus saab liikuda EL-i kaubandusreeglite ja rahvusvaheliste lepingute tavamenetluse kaudu, kus ühel liikmesriigil ei ole automaatset kontrolli kogu toimiku üle (EL-i kaubandusreeglid · lepingumenetlus).

Viisavaba reisimine tekitab Nikosiale sama probleemi. Komisjoni teekaardi hinnang käsitleb küsimust Türgi vastavusena EL-i tingimustele, mitte Küprosele antud eraldi lukuna. Küpros saab tõsta poliitilist hinda, kuid ei saa üksi menetluse rada ümber kirjutada.

Kaitses on Nikosia käsi tugevam. SAFE, EL-i kaitsehankelaenude skeem, loodi erakorralise õigusliku aluse abil ning selle määrus ei sisalda Küprosele mõeldud eriblokeeringut Türgi suhtes (õiguslik alus). Laiem EL-i ja Türgi julgeolekulepe liiguks aga tõenäoliselt välispoliitika reeglite kaudu, kus pealinnad vajavad üldjuhul ühehäälsust. Seal on Küprost palju raskem kõrvale jätta (välispoliitika hääletusreegel).

Türgi tahab Brüsselit ilma Nikosiata

Ankara vastus on hoida Küprose diplomaatia ÜRO ja vana garantiiriikide formaadi keskmes, kus Türgil, Kreekal ja Suurbritannial on endiselt ametlik roll. Türgi ametnikud väidavad, et Euroopa ei saa ehitada tõsiseltvõetavat julgeolekupoliitikat ilma Türgita. Küprose türklaste liider Tufan Erhurman ütleb samal ajal, et EL peaks kõnelusi toetama väljastpoolt läbirääkimislauda (Türkiye Today · Cyprus Mail).

Kreeka toetab Küprose paketti kõige avalikumalt. Kyriakos Mitsotakis sidus Küprose Kreeka ja Türgi „rahulike vete“ poliitika usaldusväärsusega ning esitles hiljem Türgi väljajätmist SAFE-ist Kreeka eduna (Kreeka peaminister · Euronews Greece). Ateena kasutab Küprost proovikivina: kas Türgi saab survestada üht EL-i liikmesriiki, kuid taotleda samal ajal hüvesid kõigilt.

Prantsusmaa tugevdab Küprose positsiooni sõjalise kohaloleku, mitte avaliku tingimuslikkuse kaudu. Prantsusmaa ja Küprose SOFA ehk vägede staatuse leping määrab reeglid välisriigi vägede viibimiseks teise riigi territooriumil ning annab saarele selgema rolli Prantsuse õppustel, logistikas ja missioonidel (La Croix · Euronews France). Nii muutub Küpros kaebajast kasulikuks platvormiks.

Teised pealinnad tahavad lõdvemat kokkulepet. Berliin toetab kontrollitud lähenemist Ankarale; välisminister Johann Wadephul pooldas edasiliikumist märkustes, mida vahendas Deutschland.de. Itaalial on kaitsetööstuslik põhjus püsivat väljajätmist vältida, sest Leonardo ja Baykar lõid ühisettevõtte mehitamata tehnoloogiate arendamiseks. Hispaanial on kaubanduslik huvi: majandusministeerium rõhutas tolliliidu rolli Hispaania ja Türgi majanduslepingute juures.

Brüsseli proovikivi

Küpros ja Kreeka tahavad, et Türgi maksaks poliitilist hinda enne, kui EL-i toimikud edasi liiguvad. Prantsusmaa lisab Küprose positsioonile julgeolekupoliitilist kaalu. Saksamaa, Itaalia ja Hispaania tahavad jätta endale ruumi Ankaraga suhelda ilma, et Nikosia saaks piduri kõigele peale panna.

Lõhe ulatub Küprose küsimusest kaugemale. Kui pealinnad saadavad kaubanduse, viisad ja kaitse oma tavapärastele radadele, jääb Nikosia hoob kitsamaks. Kui Türgi vajab eraldi EL-i ja Türgi kokkulepet, on Küprost raskem eirata. Järgmine proovikivi on, kas Ankara peab ÜRO lauas liikumist odavamaks kui viivitust Brüsselis.