Küprose kaabel ootab Kreeka teadet

Kreeta ja Küprose vahel ootab uurimislaev luba edasi liikuda. Kreeka ei ole seni väljastanud navigatsiooniteadet, mis annaks laevale töökoridori. Kuni seda pole, seisab Euroopa üks ambitsioonikamaid merealuseid elektriprojekte samas kohas, kus viimased kaks aastat: kaldal, vaidluses merealade üle, mida keegi pole lahendanud.

Kaabel, tühimik ja peatatud laev

Great Sea Interconnector ehk GSI peaks lõpetama Küprose eraldatuse Euroopa elektrivõrgust. Küpros on ainus EL-i liikmesriik, millel puudub elektriühendus ülejäänud Euroopa võrguga. Kaabel kulgeks Kreetalt Küprosele 1 208 km pikkuselt ja ligi 3000 meetri sügavusel. Projekti hinnanguline maksumus on 1,9 mld € (Enerdata).

Euroopa Komisjon on nimetanud selle ühist huvi pakkuvaks projektiks ning lubanud ligi 658 mln € Euroopa Ühendamise Rahastust, mis rahastab piiriülest taristut (Euronews, Cyprus Mail).

Merepõhjast on kaardistatud umbes 60%. Ülejäänud 40% asub vetes, mida nõuavad nii Kreeka kui ka Türgi (Greek News Agenda). Just see lõik määrab projekti saatuse. 2024. aasta juulis sisenes Itaalia lipu all sõitev uurimislaev koridori Kasose ja Karpathose saarest lõuna pool. Türgi saatis piirkonda sõjalaevad ja uurimislaev peatas töö. Pärast seda pole merepõhja kaardistamine edasi liikunud (DW).

Prantsusmaa ostis osaluse, mitte garantii

5. augustil omandas Prantsuse taristuinvestor Meridiam projektiettevõttes kontrollosaluse. Kreeka võrguettevõtja IPTO jääb tehniliselt vastutama inseneritöö eest (Prime Minister of Greece). IPTO ja Prantsuse kaablitootja Nexansi eraldi leping puudutab merepõhja uuringuid, mis tuleb teha enne kaabli paigaldamist. Nexansil on juba ligikaudu 1,43 mld € väärtuses kaablileping (Energynews.pro, Powergame).

Pariisil on nüüd kaabliga seotud kapital, tööstuslepingud ja diplomaatiline vastutus. Teadete järgi arutasid Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis, Küprose president Nikos Christodoulides ja Prantsuse president Emmanuel Macron navigatsiooniteate kiirendamist niipea, kui operatiivsed otsused on valmis (Cyprus Mail). Kreeka meedias liikusid oletused Prantsuse mereväe võimalikust saatest, kuid Pariis, Ateena ega Nikosia pole seda kinnitanud (RUA).

Prantsuse raha suurendab takistamise poliitilist hinda. See ei anna Kreekale siiski vaba kätt laeva teele saatmiseks (Kathimerini).

Ankara seisukoht pole muutunud. Türgi ametnike sõnul vajavad merepõhjatööd Türgi nõutavates vetes Türgi luba (Hürriyet). Õiguslik vaidlus pole formaalne ettekääne, vaid tegelik erimeelsus. Kreeka ja Küpros tuginevad ÜRO mereõiguse konventsioonile UNCLOS, mis reguleerib merealade jurisdiktsiooni, ja väidavad, et saartel on õigus majandusvööndile. Türgi pole UNCLOS-iga ühinenud ja leiab, et saared ei saa sellist vööndit juhul, kui see kattub mandrilava nõudega.

Türgi tõlgenduses kuuluvad Kreeta ja Küprose vahelised veed Türgi õiguste alla. Kreeka tõlgenduses kohtuvad seal Kreeka ja Küprose merealad. Merepõhja uuring pole selles vaidluses tehniline samm: see aitab paika panna kaablitrassi, mida üks pool võib hiljem käsitada oma mereõiguslike nõuete kinnitamisena. Türgi 2024. aasta sekkumine näitas, et Ankara peab uurimisloa andmist praktiliseks piiriks, mille ületamist ta ei aktsepteeri (Daily Sabah).

Küpros maksab kõige rohkem, kuid kontrollib kõige vähem

Küpros kannaks 63% kaabli maksumusest ehk umbes 786 mln €, sest tegemist on EL-i viimase eraldatud elektrituruga (Euronews). IPTO sõnul on seni kulutatud 251 mln €. Küprose energiaregulaator hindas sellest hüvitatavaks vaid 32% (ProtoThema).

Opositsioonijuht Stefanos Stefanou on küsinud rahandusministrilt, kuidas Meridiami sisenemine mõjutab projekti kogumaksumust, tasuvust ja tarbijate koormust. Küsimus on põhjendatud. Küprose maksumaksjad ja elektritarbijad rahastavad kaablit, mille järgmine füüsiline samm sõltub vastasseisust, mida nad ise ei kontrolli.

Euroopa elektrivõrguettevõtjaid koondav ENTSO-E kinnitas aprillis, et GSI on Küprose ainus tunnustatud elektriühendusprojekt. Organisatsioon keeldus kaalumast alternatiivi, mis kulgeks Türgi või Põhja-Küprose kaudu (ENTSO-E). Komisjon nimetab oma pühendumust „kristallselgeks”. Navigatsiooniteadet, mis selle selguse proovile paneb, oodatakse oktoobri paiku.

Brüssel on kulutanud ligi 658 mln € kaabli määratlemiseks, rahastamiseks ja planeerimiseks. Projekti järgmine samm nõuab aga uurimislaeva saatmist vetesse, kuhu EL-i mittekuuluv riik kaks aastat tagasi sõjalaevad saatis. Seni on komisjon käsitanud GSI-d energiaprojektina. Järgmine navigatsiooniteade näitab, kas Brüssel on valmis käsitama seda ka suveräänsusküsimusena.