Küprose kaabel ootab NAVTEX-it

Kreeta ja Küprose vahele kavandatava Great Sea Interconnectori merepõhja uuringuteks ei ole seni avaldatud meresõiduteadet. NAVTEX on teade, millega hoiatatakse laevu kindlas merealas toimuvate uuringute eest; selles peavad olema koordinaadid, laevade nimed ja kuupäevad. Ühtki sellist teadet pole ilmunud. Augusti alguses ei kinnitanud ega eitanud Kreeka ja Küprose ametnikud, et teade on plaanis (Cyprus Mail). Kreeka briifingutel on öeldud, et Ateena koordineerib sammu Prantsusmaaga. Dokumenti avaldatud ei ole (Enikos).

Puuduv teade on muutunud praktiliseks prooviks, kas Great Sea Interconnector suudab poliitilisest toetusest ehituseni jõuda. Tegemist on EL-i toetatud merekaabliga, mis ühendaks elektrivõrgus Kreeka ja Küprose ning hiljem ka Iisraeli. EL on projektile eraldanud ligi 658 mln € toetusi (CINEA). Prantsuse Meridiamile kuulub nüüd projektiettevõttest 66%, Kreeka võrguettevõtjale ADMIE-le jääb 34% (Enerdata). Need tingimused ei vii siiski uuringulaeva merele.

40% merepõhjast on endiselt kaardistamata

Enne kaabli paigaldamist tuleb laevadel kaardistada umbes 898 km merepõhja: sügavus, reljeef ja riskikohad. Kaabel kasutab kõrgepinge alalisvoolu ehk HVDC-tehnoloogiat, mida eelistatakse pikkadel merealustel ühendustel, sest energiakadu on väiksem kui vahelduvvoolu puhul (EU Global Gateway). Osa trassist kulgeb ligikaudu 3000 meetri sügavusel (HVDC World).

Uuringutest on tehtud umbes 60%. Allesjäänud 40% asub Kasosest lõunas ja Kreetast kagus, kus töö seiskus pärast 2024. aasta vahejuhtumit, mil Türgi avaldas Kreekale survet (Ekathimerini). Isegi kui laev prahitakse septembriks, võib ülejäänud uuringute lõpetamine võtta 18 kuni 24 kuud, mis nihutaks uuringufaasi 2028. aasta lähedale (Kathimerini). Alles pärast seda saab alata kaabli paigaldamine. Vaidlusalune ala kattub vetega, kuhu Türgi hiljuti kuulutas merepargid; Ateena hinnangul ei mõjuta see Kreeka suveräänseid õigusi õiguslikult (Greek MFA).

Kolm sammu on veel tegemata

Projektil on tugevad toetajad, kuid kolm otsust on endiselt pooleli. Euroopa Komisjon ei ole saanud Meridiami tehingu kohta ühinemisteadet, seega ei ole Brüssel veel hinnanud, kas omandistruktuuri muutus tekitab konkurentsiprobleeme (CNA). Küpros ootab Euroopa Investeerimispanga hoolsuskontrolli, enne kui seob projektiga riigi raha. Samuti pole tehtud lõplikku investeerimisotsust, mis tähendab hetke, mil sponsorid panevad kapitali lukku ja ehituslepingud allkirjastatakse. Kaablitootja Nexans teatas jaanuaris, et jääb projekti juurde, kuid ajakava muutmine mõjutab tarnekuupäevi (Nexans).

Kes maksab, kui kulu kasvab

Phileleftherose andmetel on Kreeka ja Küprose vahelise lõigu maksumus umbes 1,9 mld €. Pärast EL-i toetust jaguneb kulu väidetavalt nii, et 63% jääb Küprosele ja 37% Kreekale. Küpros on EL-i elektrisüsteemis kõige eraldatum liikmesriik. Ühendus annaks talle varutoiteühenduse ja ligipääsu odavamale tootmisele. Nikosia on sidunud iga-aastased 25 mln € maksed, kokku 125 mln € viie aasta jooksul, NAVTEX-teatega kui nähtava edenemise käivitajaga (Capital).

Küprose elektriarvete võimalik tõus sõltub regulaatori otsusest. Regulaator määrab, millised projektikulud võib tariifide kaudu tarbijatele edasi kanda ning millised jäävad projektiettevõtte või riigi kanda. Endine energiaregulaatori juht Andreas Poullikkas väidab, et EL-i reeglite järgi lahutatakse esmalt toetused ja turutulud, mistõttu ei pea kaabel automaatselt arveid tõstma (Cyprus Mail). ADMIE sõnul on ta juba kulutanud umbes 251 mln €, kuid Küprose regulaator on tunnistanud sellest vaid 32% arvetesse kantavaks kuluks (Politis). Küpros ei võta ADMIE kulutabelit automaatselt tõena. Avaldatud ei ole ka seda, kes katab süvamereehituse, julgestuse või uute viivituste tõttu tekkivad lisakulud.

Great Sea Interconnector on usutavam projekt kui pool aastat tagasi. Sel on nimelised sponsorid, EL-i rahastus ja kaablitootja. Puudu on endiselt lubade ja riskide pakett, mis viiks uuringulaevad tagasi vaidlusalustesse vetesse.