Küpros ületas Schengeni tehnilised tõkked

Küprose rohelisel joonel põrkuvad kokku kaks Euroopa Liidu loogikat. Saare lõunaosas tegutseb Küprose Vabariik EL-i täisliikmena. Põhjaosas hoiavad Türgi väed alates 1974. aastast territooriumi, kus EL-i õiguse kohaldamine on ametlikult peatatud. Nende vahele jääb küsimus, mida ükski varasem Schengeni kandidaat pole pidanud samal kujul lahendama: kuidas rakendada Euroopa passikontrollita ala jagatud saarel.

Euroopa Komisjon on hinnanud Küprose tehniliselt Schengeni alaga liitumiseks valmis olevaks, teatasid Kathimerini Cyprus ja Kibris Postasi. Hinnang esitati Schengeni komiteele 26. juunil 2026. President Nikos Christodoulides arutas sama teemat eraldi Pariisis Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga (Euronews Greece). Komisjoni hinnang tähendab, et Küpros kvalifitseerub poliitiliseks otsuseks. Otsust ennast komisjon teha ei saa.

Otsustav värav asub nõukogus

Küpros liitus EL-iga 2004. aastal ja võttis hiljem kasutusele euro, kuid Schengeni alasse ta ei kuulu. Liitumisleping ütleb, et Schengeni reeglid hakkavad Küprosele kehtima alles pärast nõukogu ühehäälset otsust. See tähendab, et nõus peavad olema kõik osalevad valitsused (Official Journal 2003 accession act, Council of the EU). Komisjon saab hinnata ja soovitada. Liikmeks ta Küprost võtta ei saa (Cyprus Mail).

Rumeenia ja Bulgaaria näitasid, miks see vahe on oluline. Komisjon leidis 2022. aastal, et mõlemad riigid on tehniliselt valmis (European Commission). Sama aasta detsembris pani Austria nende liitumisele veto, viidates rändesurvele, mitte tehnilistele puudustele kummaski riigis (Reuters). Maismaapiiride täielik avamine jõudis kätte alles 2025. aasta jaanuaris (Council). Ühe siseministeeriumi vastuseis hoidis toimikut aastaid kinni. Ühehäälsus annab igale valitsusele sellise hoova.

Praegu ei ole avalikke tõendeid, et mõni valitsus ähvardaks Küprose liitumist vetoga. Rumeenia ja Bulgaaria juhtum näitas siiski mustrit: kui Schengeni laienemine jõuab nõukokku, muutub tehniline toimik poliitiliseks küsimuseks. Enne komisjoni positiivset hinnangut väljendasid Schengeni riikide anonüümsed diplomaadid Küprose plaani suhtes kahtlust; üks neist ütles Cyprus Mailile, et Küprose liitumiseks pole „tõsiseltvõetavat viisi”. See hinnang eelnes väidetavalt positiivsele tehnilisele raportile ega tõenda praegust vastuseisu nõukogus, kuid näitab poliitilist tausta.

Kontrollipunkt, mis ei tohi muutuda piiriks

Küpros erineb kõigist varasematest Schengeni kandidaatidest saare jagatuse tõttu. Liitumislepingu protokoll 10 peatab EL-i õiguse kohaldamise piirkondades, mida Küprose Vabariik ei kontrolli (EUR-Lex). Rohelise joone määrus reguleerib inimeste ja kaupade liikumist puhvertsooni kaudu, rõhutades samal ajal, et joon ei ole EL-i välispiir (Green Line Regulation).

Schengen põhineb julgeolekukokkuleppel: riigid loobuvad omavahelistest tavapärastest piirikontrollidest, sest nad usaldavad teiste osalejate välispiire, viisakorraldust ja politseikoostööd (DG HOME). Küprose probleem ei ole ainult kontrollpunktide mehitamine. Schengen vajab õiguslikult määratletud kontrollikohta. Küpros peab samal ajal vältima olukorda, kus selline kontrollikoht paistab piiri tunnustamisena ja kinnistab poliitiliselt saare jagatust. EL-i hindajad pidasid rohelise joone praegust kontrolli teadete järgi piisavaks, kuid nõudsid protokoll 10 alusel selgemat õiguslikku lahendust (Euronews Greece, Kathimerini Cyprus).

Lisaprobleemi tekitavad saarel asuvad Briti suveräänsed baasialad, kus Ühendkuningriigi väed haldavad kontrollpunkte Küprose Vabariigi kontrolli all oleva territooriumi kõrval. Hindajad nõudsid teadete järgi nendes punktides tugevamat koostööd (Kathimerini Cyprus), sest lünk EL-i-välise sõjalise tsooni perimeetris muutub lüngaks kogu Schengeni julgeolekuahelas.

Siseküsimuste volinik Magnus Brunner ütles jaanuaris, et komisjon toetab täielikult Küprose liitumist Schengeniga ning et riigi „erilist olukorda” arvestatakse julgeolekustandardeid säilitades (Cyprus Mail, Sigmalive). Aluseks olevat hindamisraportit, mis on teadete järgi 60 lehekülge pikk, ei ole avaldatud.

Küpros on tehnilise vaidluse nähtavasti võitnud. Poliitiline vaidlus seisab veel ees. See läbib justiits- ja siseküsimuste nõukogu, kus osalevate riikide siseministrid peavad tegema ühehäälse otsuse, ning rohelise joone õigusliku lahenduse, mida EL-i institutsioonid ei ole lõpuni paika pannud. Komisjon võlgneb avaliku hinnangu. Nõukogu võlgneb ajakava. Küpros peab vastama oma geograafiast tulenevale küsimusele: kuidas tagada Schengeni julgeolek saarel, kus kontrollitav joon on just see joon, mida ei saa nimetada piiriks.