Küprosele jääb 63% kaablikuludest

USA mõlema partei seadusandjad palusid välisminister Marco Rubiol ja USA arengurahastuse agentuuri DFC juhil Ben Blackil seada prioriteediks Great Sea Interconnector, kavandatav merealune elektrikaabel Kreeka, Küprose ja Iisraeli vahel (Schneider House, Protothema). Washington andis projektile poliitilist hoogu, kuid mitte raha, laenugarantiid ega ehitusluba. Kõik järgmised küsimused kuni elektri jõudmiseni kaablisse puudutavad seda, kes maksab. Neile vastust ei ole.

Poliitilist toetust on projektil juba palju. Brüssel on nimetanud selle piiriüleseks prioriteetprojektiks ja lubanud ligikaudu 657 mln € toetust (CINEA, EUR-Lex). Prantsuse taristuinvestor Meridiam sõlmis 5. augustil lepingu 66% enamusosaluse omandamiseks (Greek Prime Minister). Kreeka võrguettevõtja ADMIE, kellele jääb 34% ja tehniline juhtroll, esitas 13. augustil Küprose-Iisraeli lõigu investeerimistaotluse regulaatoritele (ADMIE). Nagu kirjutasime eelmisel nädalal, pani see taotlus käima kooskõlastuste tähtajad, mida on vaja enne lõpliku investeerimisotsuse tegemist. Projektil ei puudu heakskiit. Puudu on selge vastus, kui palju elektritarbijatelt küsitakse.

Miks kaablil on majanduslik mõte

Küpros on üks viimaseid EL-i liikmesriike, mille elektrivõrk ei ole füüsiliselt ühegi naabriga ühendatud. See tähendab, et saar peab iga rikke ja nõudluse hüppe ise lahendama. Varuvõimsuse hoidmine on kallis ning päikese- ja tuuleenergia vastuvõtuvõime jääb piiratumaks.

Kaabel ühendab Küprose esmalt Kreekaga ja seejärel Iisraeliga. Kavandatav võimsus on 1000 MW ning pikkus ligikaudu 1200 km (ADMIE, OT). Küpros saaks kohaliku pakkumise nappusel importida odavamat elektrit ja taastuvenergia ülejääki eksportida. Väärtus kasvab pärast 2029. aastat, kui saar võib kaotada märkimisväärse osa tavapärasest tootmisvõimsusest (Cyprus Mail).

Majanduslik loogika peab. Probleem on kõiges, mis jääb loogika ja valmis kaabli vahele.

Arve tuleb enne elektrit

Kõige teravam vaidlus käib kulude tagasiteenimise üle: kes maksab kaabli ehituse eest ja kui suur osa kulust jõuab elektriarvetele. Kreeka-Küprose lõigu kulud jagunevad nii, et 63% kannab Küpros ja 37% Kreeka. See tähendab, et suurem osa reguleeritud koormast langeb Küprose tarbijatele.

Küprose energiaregulaator CERA ei ole ADMIE arvestusega nõus. ADMIE väitel on ettevõte juba kulutanud 251 mln €, kuid CERA on tunnistanud vaid 32% sellest võrgutasude kaudu hüvitatavaks (Protothema, Politis). Lihtsamalt: CERA ei luba ADMIE-l enamikku väidetud kuludest tarbijate arvetele kanda. Nikosia on öelnud, et ei tee enne kaabli töölehakkamist uusi makseid peale 125 mln € valitsustevahelise kokkuleppe (Capital.gr).

Erapartneritele on samal ajal lubatud teadete järgi 8,3% lubatud tootlust ja 3,7% lisapreemiat 17 aastaks (Kathimerini, Les Echos). Need tootlused makstakse lõpuks samadest võrgutasudest, mida tasuvad elektrikasutajad. Madalamad arved ei tule automaatselt. Need sõltuvad sellest, kas regulaatorid lubavad kulusid tagasi teenida tasemel, mis jätab impordihinna eelise ka majapidamisteni.

Rahastus ei ole samuti lukus. Küprose energiaminister Michael Damianos nimetas Meridiamiga liitumist usaldushääletuseks, kuid ütles, et riigi võimalik osalus ootab Euroopa Investeerimispanga hoolsuskontrolli (Marine Cyprus, Sigmalive). Päevi pärast Meridiami lepingu sõlmimist ei ole avaldatud ostuhinda, omakapitali panust ega seda, kes katab kulude ületamise. Küprose opositsioonierakonnad AKEL ja DISY nõuavad avalikustamist enne, kui Küpros võtab uusi kohustusi (PafosNet, Philenews). Tehingut ei ole ka ametlikult Euroopa Komisjonile ühinemiskontrolliks esitatud (CNA).

Ehitusvalmidus lisab eraldi riski. Nexansil on kaablileping, mille väärtuseks on teadete järgi umbes 1,43 mld € pluss käibemaks. Sellest on juba makstud 251,4 mln € ja 2024. aasta lõpuks oli toodetud 160 km kaablit, kuid täielikku töö alustamise korraldust ei ole antud (Capital.gr). Merepõhja uuringud ei ole uuesti alanud; teated mereteate kohta, mis lubaks uuringutöid, pole kinnitust saanud (Cyprus Mail). Euroopa Kontrollikoda on hoiatanud, et piiriülesed elektriprojektid hilinevad sageli (European Court of Auditors). Risk on konkreetne: tarbijad võivad hakata võrgutasude kaudu ehituskulusid katma enne, kui kaabel pakub odavamat või kindlamat elektrit.

USA kongressi kiri puudutab DFC-d, kuid DFC nõukogu otsust, tingimuslehte ega hoolsuskontrolli ei ole avalikustatud (Schneider House). Toetus on olemas. Raha mitte.

Kes võidab, kes kaotab

Kui kaabel töötab kavandatud viisil, võidavad Küprose elektritarbijad varustuskindluses ja impordivõimalustes. Kreekast saab EL-i-poolne sild Vahemere idaosa elektrivoogudele. Meridiam ja selle investorid saavad reguleeritud taristuvara, mille tootlus on tagatud ligi kaheks kümnendiks.

GSI ümber on praegu laiem koalitsioon kui kunagi varem: Ateena, Nikosia, Brüssel, Pariis, Washington, ADMIE, Meridiam ja Nexans. Puudu on osapool, kelle otsus määrab, kas projektist saab taristu või kulutüli: regulaatorid, kes peavad kinnitama, mida tarbijad maksavad.