Küpros ootab 1,000MW kaabli arvet

Kreeka elektri põhivõrguettevõtja ADMIE palus Küprose ja Iisraeli energiaregulaatoritel alustada otsustamist, kuidas jagada Great Sea Interconnectori Küprose-Iisraeli lõigu ehituskulud riikide elektritarbijate vahel (ADMIE, Cyprus Mail). Kavandatav merekaabel ühendaks Kreeka, Küprose ja Iisraeli ühte elektriühendusse. Taotlus viib projekti poliitilisest toetamisest raskema küsimuseni: kelle elektriarved kasvavad ja kui palju.

See ei ole ehituse algus ega rahastusotsus. Regulaatoritelt küsitakse otsust, kuidas arve jagatakse ja kui suure osa kuludest saab tagasi teenida elektritariifidest ehk kilovatt-tunni tasudest, mida tarbijad niigi maksavad (Euronews Greece). Vormiliselt on see menetlusküsimus, sisuliselt aga projekti rahastamise eeltingimus. Ilma tariifiotsuseta ei näe laenuandjad kindlat tagasimakseallikat. Otsusega muutub rahavoog piisavalt prognoositavaks, et ehituseks kapitali kaasata.

Miks tariifiotsus kaalub kaablist rohkem

Mehhanism on lihtne. Iga riigi regulaator kinnitab kulude jaotuse. See määrab, kui palju saab vastava riigi võrguettevõtja aja jooksul tarbijatelt sisse nõuda. Pankade ja investorite jaoks on just need tulevased maksed tagatis, mille alusel otsustatakse, kas miljarditesse ulatuvat ehitust rahastada. Kui jaotus jääb ebaselgeks või mõni riik keeldub, jääb projekt seisma sõltumata poliitilisest toetusest.

Küprose-Iisraeli lõigu võimsus oleks 1000 MW ning merekaablit tuleks vedada ligikaudu 324 km väga sügaval merepõhjas. Sügavus loeb, sest selliste kaablite uurimine, paigaldamine ja parandamine on oluliselt kallim (Kathimerini Greece). Laiem Kreeka-Küprose ühendus oleks umbes 1208 km pikk ja maksaks hinnanguliselt 1,9 mld €. Osa sellest kataks ligikaudu 657 mln € EL-i kaasrahastust Connecting Europe Facility kaudu, mis on EL-i piiriülese taristu rahastusprogramm (Enerdata, CINEA).

ADMIE sõnul leidis ettevõtte tasuvusanalüüs, et ühendus on „elujõuline kõigis vaadeldud stsenaariumides”, kuid täielikku uuringut pole avaldatud. Avalikud ei ole ka Küprose-Iisraeli lõigu kapitalikulu, kavandatav protsentuaalne jaotus ega hinnang tarbijate elektriarvetele (Philenews).

Küpros võidab kõige rohkem ja kannab suurimat riski

Taotlus esitati nädal pärast seda, kui Prantsuse taristuinvestor Meridiam omandas projektiühingus 66% enamusosaluse. ADMIE-le jäi 34%. Tehing tõi projekti erakapitali ja pikaajalise investori, millest varem puudus mõlemat (EnergyNews).

Kreeka ajakirjandus käsitles taotlust märgina, et projekt liigub edasi. Küpros oli ettevaatlikum. Energeetikaminister Michalis Damianos ütles, et Küpros ootab Euroopa Investeerimispanga hoolsuskontrolli, enne kui otsustab, kas osaleda aktsionärina või nõustuda kulude kohta tehtud järeldustega (Politis, Times of Israel). Opositsioonierakond AKEL nõudis Meridiami lepingu tingimuste ja tarbijakulude mõju täielikku avalikustamist enne uusi kohustusi (Kathimerini Cyprus).

Ettevaatusel on praktiline põhjus. Küpros on ainus EL-i liikmesriik, millel puudub elektriühendus mõne teise riigiga. Seetõttu toodab saar kogu elektri ise, enamasti kallist imporditud kütust kasutades. Isolatsiooni lõpetamine on kaabli peamine lubadus. Samal ajal tähendab see, et Küprosel on kõige rohkem võita ja seetõttu kulude üle peetavatel läbirääkimistel nõrgem positsioon. Ühe teate järgi võiks Kreeka-Küprose lõigu kulude jaotus olla 63% Küprose tarbijatele ja 37% Kreeka tarbijatele, kuid kumbki regulaator pole seda kinnitanud (Serbia Energy). Kui see jaotus peab paika, võtaksid Küprose majapidamised reaalse tariifiriski juhul, kui kulud kasvavad või odavam elekter jõuab kohale prognoositust hiljem.

Mis jääb lahtiseks

Projektil on nüüd kaks asja, mida aasta tagasi ei olnud: erakapitali investor, kes on valmis omakapitali panema, ja ametlik taotlus, mis sunnib regulaatoreid kuluküsimusele kirjalikult vastama. See teeb Great Sea Interconnectori senisest rahastatavamaks. Rahastatud projekt see veel ei ole. Meridiam pole avalikult täpsustanud maksegraafikut, kulude ületamise reegleid ega tehingu lõpuleviimise tingimusi (Marine Cyprus). Merepõhja uuringud pole lõpule viidud. Türgi vastuseis Vahemere idaosas mõjutab endiselt võimalikke kaablitrasse (Capital).

Tegelik proovikivi on see, kas Küprose regulaatorid nõustuvad kulude jaotusega, mis paneb suurema osa tarbijatele. See number jõuab lõpuks elektriarvetele.