Küprose 3 miljardi euro kaablil puudub riskikate

Küprose parlament kuulis 8. septembril, et saare esimest korda Euroopa elektrivõrguga ühendama pidav merealune kaabel Great Sea Interconnector läheb kavandatust märksa kallimaks. Seni on projekti maksumuseks nimetatud 1,9 miljardit eurot. Küprose energiaturu regulaatori CERA juhatuse liige Neofytos Chatzigeorgiou ütles parlamendiliikmetele, et lõpphind kujuneb tõenäoliselt kolme miljardi euro lähedale (Philenews).

Rahandusminister Makis Keravnose sõnul hõlmab varasem hinnang peamiselt kaablit ennast. Sellest jäid välja kindlustus, konverterjaamad, energiasalvestus ja hooldus (InBusiness).

Kumbki summa ei ole regulaatori kinnitatud eelarve. Selle koostamiseks vajalikud uuringud pole veel valminud.

Kes kulud kannab, on endiselt teadmata

Projektil on üks kindel rahastusallikas: ligikaudu 657 miljoni euro suurune EL-i toetus Euroopa ühendamise rahastust, millega toetatakse piiriülest taristut (Euroopa Komisjon). Toetuse suurus ei kasva koos projekti maksumusega.

Ülejäänud raha peab tulema aktsionäridelt, laenuandjatelt või elektritarbijatelt. Prantsuse taristufondile Meridiam kuulub projektiettevõttest 66% ja Kreeka võrguettevõtjale ADMIE 34%. Euroopa Investeerimispangalt on küsitud laenurahastust, kuid panga esindaja sõnul pole otsust tehtud (Euronews). Regulaatorite heaks kiidetud kulud kaetaks võrgutasudest ehk elektriarve igale tarbitud ühikule lisatavast tasust, millega rahastatakse võrguinvesteeringuid.

Kapitalikulud jagunevad valemi järgi 63% Küprosele ja 37% Kreekale, tegevuskulud võrdselt (Cyprus Mail). Keravnos ütles parlamendis, et valitsus pole kindel, kas ühendus elektrihinda üldse alandab (InBusiness).

Peamine puudujääk on lepinguline. Avaldatud pole aktsionäride lepingut, valmimisgarantiid ega kokkulepet eelarve ületamise puhuks. Kui kulud kasvavad üle praeguste hinnangute, ei näita ükski avalik dokument, kas vahe tasuvad aktsionärid, töövõtjad, riikide valitsused või tarbijad. Seetõttu pole Küprose valitsus valmis projektile raha eraldama.

Kaablileping neelas juba suurema osa esialgsest eelarvest

Vana ja uue hinnangu erinevus tuleneb konkreetsetest kuludest. Kaablitootja Nexansi põhilepingu väärtus on EnergyGame’i andmetel ligikaudu 1,43 miljardit eurot. Kui võrrelda seda projekti senise 1,9 miljardi euro suuruse hinnaga, jäi konverterjaamadele, maismaatöödele, salvestusele, kindlustusele ja projektijuhtimisele väga vähe raha.

Ka ajakava on nihkunud. Euroopa Komisjoni projektilehel on endiselt kirjas, et ehitus algab 2023. aastal ja ühendus valmib 2026. aasta lõpuks (Euroopa Komisjon). Chatzigeorgiou ütles parlamendis, et kaabel alustab tööd alles 2031. aastal (Philenews). Viivitus suurendab kulusid, kuid täpne mõju sõltub rahastamistingimustest ja avaldamata lepingutest.

Strateegiline kasu ei lahenda rahastamist

Küpros on ainus EL-i liikmesriik, mille elektrivõrgul puudub ühendus naaberriikidega. Kaabel võimaldaks importida odavamat elektrit ajal, mil kohalik tootmine on kallis, ning müüa saare päikeseelektri ülejääki teistele turgudele. Selle strateegilise väärtuse tõttu eraldas EL projektile toetuse.

CERA endine juht Andreas Poullikkas on märkinud, et kulude jaotus 63 : 37 ei tähenda sama suurt elektriarvete tõusu. Tarbijatelt tagasinõutavat summat vähendavad toetused ja tulu, mis saadakse elektriga kauplemisest erineva hinnatasemega turgude vahel (OT). Põhimõtteliselt on see õige, kuid tegelik mõju sõltub kaabli kaudu liikuvast elektrimahust ja sellest, milliseid kulusid lubavad regulaatorid tarbijate arvetesse kanda. Kumbki pole veel selge.

Keravnos on seadnud valitsuse osalemisele konkreetse tingimuse: Küpros ei investeeri kavandatud 100 miljonit eurot enne, kui projekti uus maksumus ja mõju riigieelarvele on välja selgitatud (Politis). Järgmine otsustuspunkt on Euroopa Investeerimispanga sõltumatu hinnang, mis peaks valmima enne aasta lõppu (Cyprus Mail).

Küprosel pole seni kontrollitud lõpphinda ega siduvat kokkulepet, kes katab eelarve ületamise. Kolme miljardi euro suurune hinnang on esialgne, kuid selgitab, miks valitsus ootab enne investeerimist vastuseid Euroopa Investeerimispangalt, CERA-lt ja projekti omanikelt.