Küprose elektrikaabel ootab Kreeka luba

Prantsuse lipu all sõitev uuringulaev on alates 27. oktoobrist seisnud Kreeta saarel Heraklioni sadamas, oodates Kreeka luba merepõhja kaardistamiseks (ANA-MPA). 1. novembril oli laev endiselt sadamas (To Vima). Laeva ülesanne on kaardistada kavandatava Great Sea Interconnectori elektrikaabli trass. See ühendaks Küprose Euroopa elektrivõrguga. Küpros tasub suurema osa kaabli maksumusest, kuid trassi kulg ega lõplik hind pole veel teada.

Laev ootab endiselt luba

Abeille Marengo asub Kreetal, kuid tal puudub veel töödeks luba. Kreeka rannavalve 14. oktoobri dokumendis taotleti üksnes erandit, mis lubaks mereuuringutel kasutada välisriigi lipu all sõitvat laeva (Hellenic Coast Guard). Enne uuringute algust peab ministeeriumidevaheline komisjon need heaks kiitma ja Kreeka väljastama NAVTEX-teate. See on laevadele mõeldud raadiosõnum, mis teatab tööde asukoha ja aja.

Ooteaeg on juba veninud. Euro2day andmetel esitati uuringutaotlus 8. oktoobril, kuid üle kolme nädala polnud teadet väljastatud. Mõnes pealkirjas nimetatakse seda juba uuringute taasalustamiseks, kuid artiklites endis kirjeldatakse ettevalmistusi.

Kõige tundlikum trassilõik asub Kreeka väikesaare Kasose lähistel. 2024. aasta juulis peatas varasem uuringulaev Ievoli Relume seal töö Türgi mereväe survel (Deutsche Welle). Nii jäi merepõhi trassi kõige vaidlusalusemas osas kaardistamata.

Türgi ei tunnusta Kreeka ja Küprose õigusi saartele nende piirkonna vetes (Deutsche Welle). 21. oktoobril ütles Türgi välisminister Hakan Fidan, et Ankara ei vaidleks uuringutele vastu, kui talle saadetaks tegevuse ja selle koordinaatide kohta eelnevalt kirjalik teade (Cyprus Mail). See tähendaks Ankarale saadetavat diplomaatilist kirja. NAVTEX on eraldi teade, mida edastatakse avalikult kõigile laevadele. Avalikest allikatest ei nähtu, et kumbki teade oleks saadetud.

NAVTEX kinnitaks vaid, et Kreeka on loa andnud ja laev kavatseb tööle asuda. Laeva viibimine teates märgitud piirkonnas ei tõendaks suurt enamat. Tõend oleks uuringuprotokoll või uuringut tegevate inimeste otsene kinnitus, et andmeid koguti ka sealt, kus Ievoli Relume töö peatas.

Kes maksab ja millal

Küpros seob makse NAVTEX-teate väljastamisega. Energeetikaminister Michalis Damianos ütles 19. oktoobril, et valitsus alustab 25 mln € suuruse makse menetlemist alles pärast seda, kui Kreeka NAVTEX-i väljastab (CNA). Ainuüksi laeva väljumisest Heraklioni sadamast ei piisa.

Makse alus on Küprose energiaturu regulaatori 2024. aasta otsus. See lubab riigieelarvest katta tõendatud investeerimiskulusid kuni 25 mln € aastas aastatel 2025–2029 ehk kokku kuni 125 mln € (CERA). Eesmärk on jätta kaabli ehituskulud elektriarvetest välja. Kui tingimus täitub, jääb kulu maksumaksjate, mitte elektritarbijate kanda.

Suurem osa kaabli lõplikust maksumusest selgub uuringute järel. Küpros tasub 63% Kreeta–Küprose lõigu kapitalikulust, Kreeka 37% (SigmaLive). Kapitalikulu tähendab siin ühenduse ehitamiseks vajalikku raha enne elektri ülekande algust.

Regulaatori esimees Polyvios Lemonaris ütles 20. oktoobril parlamendile, et lõplik maksumus ületab tõenäoliselt 1,9 mld € suurust hinnangut. Tema sõnul oli umbes 40% mereuuringutest veel tegemata ja trass võib kujuneda kallimaks (Cyprus Mail). Trassi kulg ja hind selguvad kaardistamata lõikude mõõdistamisel. Selleks peab laev tooma tagasi kasutuskõlblikud andmed. Projekti uue enamusinvestori kohta on endiselt vastuseta küsimusi (To Brief).

Mida Küpros raha eest saab

Küprosel puudub ühendus Euroopa mandri elektrivõrguga ning 2025. aastal kasvas järsult taastuvelektri hulk, mille tootmist tuli piirata (European Commission). Tootmise piiramine tähendab, et päikese- või tuuleelektrit, mida oleks võimalik toota, ei toodeta, sest kohalikus võrgus pole selle jaoks ruumi. Kaabel on kavandatud elektri edastamiseks mõlemas suunas: Küpros saaks ülejäägi eksportida ja kohalikust tootmisest puudu jääva elektri importida (Deutsche Welle).

Väide, et kaabel vähendab majapidamiste elektriarveid, vajab eraldi hindamist. Regulaator ütles, et esimese lõigu kohta pole esitatud elektrituru mõju uuringut (SigmaLive). Selline uuring näitaks, kuidas kaabel elektrihindu mõjutaks.

Küpros maksab kavandatud lõigu ehitusmaksumusest suurema osa, kuigi trassi ja lõplikku hinda pole teada ning regulaatoril puudub uuring selle kohta, mida elektritarbijad kaablist võidaksid. See ei tõenda, et kaabel oleks halb investeering. Küpros kohustub projekti rahastama enne, kui selle tasuvuse hindamiseks vajalikud andmed on olemas. Järgmine samm sõltub Kreeka ministeeriumidevahelise komisjoni otsusest.