Küprose esimene gaas liigub Egiptuse kaudu

Eni ja TotalEnergies investeerivad Cronosesse, Küprose esimesse merel asuvasse gaasivälja, mis liigub uuringutest arendusse. Plaani järgi jõuab gaas 2028. aastal Euroopa turule LNG-na ehk veeldatud maagaasina, mida saab tankeritega vedada. Kogu tarneahel sõltub aga Egiptuse taristust ajal, mil Egiptusel endal napib gaasi.

Kuidas gaas Euroopasse jõuab

Nelja merealuse puuraugu gaas, umbes 185 km Küprosest edelas, liigub uue 105 km pikkuse torujuhtme kaudu Egiptuse vetes asuva Eni hiiglasliku Zohri välja taristusüsteemi (TotalEnergies, Ahram Online). Sealt liigub gaas olemasolevate ühenduste kaudu Egiptuse rannikul asuvasse Damietta LNG-tehasesse. Seal gaas veeldatakse, laaditakse tankeritele ja saadetakse Euroopa taasgaasistamisterminalidesse.

Selline marsruut valiti, sest Egiptusel on veeldamisvõimsus juba olemas. Küprosele eraldi LNG-tehase rajamine maksaks ligikaudu kaks korda rohkem. Küprose energiaministri Michalis Damianose sõnul on projekti hind umbes 2 miljardit dollarit. Ta ütles AP-le, et torujuhtme ehitus võib alata 2026. aasta teises pooles, kesta kuni 18 kuud ning Euroopa tarbijad võivad gaasi saada juba 2028. aasta märtsis (Euronews, ABC/AP).

Egiptus vajab gaasi rohkem kui Euroopa

Egiptusest sõltumine on projekti nõrgim koht. Riik on muutunud gaasieksportijast netoimportijaks. Kodumaine tootmine langes umbes 59 miljardilt kuupmeetrilt 2023. aastal 42 miljardile kuupmeetrile 2025. aastal. Prantsuse riigikassa ja USA energiateabe administratsioon seostavad langust Zohri hiigelvälja tootmise vähenemise ja Egiptuse sisetarbimise kasvuga (French Treasury, EIA).

Egiptuse enda LNG-import kasvas 2025. aastal rekordilise 9,01 miljoni tonnini, mis on mitu korda rohkem kui Cronose kavandatav aastane toodang (S&P Global, EnterpriseAM). Kui Egiptusel gaasi napib, muutub Damietta tehas, mis peaks Cronose gaasi eksporditavaks LNG-ks tegema, ka sisepoliitiliseks survepunktiks. Cronose lepingus on klausel, mis lubab umbes viiendiku gaasist kasutada Egiptuse vajaduste katmiseks (ABC/AP). Teisisõnu on Egiptusel õigus osale toodangust enne, kui see Euroopasse jõuab.

Päris projekt, aga väike

Lõplik investeerimisotsus tähendab, et ettevõtted ei piirdu enam uuringutega, vaid hakkavad raha kulutama. Eni, kelle osalus ja operaatoriroll on 50%, ning TotalEnergies, kelle osalus on samuti 50%, arendavad välja gaasivälja, mis avastati 2022. aastal, hinnati 2024. aastal ja mille kavandatav tootmistase on umbes 2,8 miljonit tonni LNG-d aastas (Eni, TotalEnergies). Mõlemad partnerid müüvad poole toodangust.

EL-i nõudluse kõrval on need mahud väikesed. EL importis 2025. aastal rekordilised 146 miljardit kuupmeetrit LNG-d ja oli maailma suurim LNG ostja (European Commission, MondoVisione/ACER). Cronos lisab Vahemere idaosast pärit mitte-Vene allika, kuid avaldatud tootmismaht on Euroopa nõudlust arvestades liiga väike, et gaasihinda märgatavalt mõjutada. Samuti ei ole avalikustatud ühtegi nimelist Euroopa ostjat, terminalibroneeringut ega pikaajalist müügilepingut.

Kõige rohkem võidab Küpros poliitiliselt. Saareriik on leidnud gaasi merelt mitu korda alates 2011. aastast, kuid ükski leiukoht ei ole seni tootmiseni jõudnud. Riigile, mis toodab suure osa elektrist imporditud naftast, on oma merelise gaasi tootmine oluline juba enne seda, kui esimene tanker Euroopasse jõuab. Küprose ametnikud nimetasid investeerimisotsust „ajalooliseks” (Cyprus Mail, Politis). Eni ja TotalEnergies saavad suhteliselt odava ja kiire tee müügikõlbliku LNG-ni. Egiptus hoiab veeldamistehased töös ning kindlustab lepingulise võimaluse osa gaasist endale jätta.

Euroopa majapidamised ei peaks Cronoselt odavamat gaasi ootama. Need tarned jõuavad üleilmsesse LNG-turgu, kus lõpphinna määravad konkurents Aasia ostjatega, veokulud ja terminalide võimsus.

Cronos on rahastatud ja reaalne projekt. Küsimus on selles, kas Egiptuse gaasipuudus laseb ekspordikoridoril töötada või muudab selle esmalt Egiptuse enda varustuskindluse abiventiiliks.