Küpros kärbiks EL-i eelarvest 33 miljardit eurot

EL-i pikaajaline eelarve on jõudnud positsioonivõtust rahalise vaidluseni. Esimene kompromissettepanek näitab põhiküsimust: kas hoida raha teedes, põllumajanduses ja piirkondades, mida kodanikud näevad, või suunata rohkem miljardeid konkurentsivõimesse, kaitsesse ja teadusse. Vastus määrab investeeringute jaotuse 27 liikmesriigis kuni 2034. aastani.

Kaks leeri, üks eelarve

Mitmeaastane finantsraamistik ehk MFF seab EL-i kululae. Sellega otsustatakse seitsmeks aastaks, kui palju saab EL kulutada alates põllumajandustoetustest kuni teadusgrantideni. Praegune vaidlus käib aastate 2028–2034 üle. Euroopa Komisjon pakkus välja ligi 2 triljoni euro suuruse paketi.

Kõik valitsused peavad kokkuleppe heaks kiitma, sest EL-i alusleping nõuab nõukogus üksmeelt. See tähendab, et iga pealinn saab kokkuleppe blokeerida (ELTL artikkel 312). Seetõttu on MFF EL-i suurim paketilepe: iga kärbe ja lisandus tähendab kellelegi kaotust või võitu.

Küpros, kes juhib EL-i nõukogu roteeruva eesistujana läbirääkimisi, pani 11. juunil lauale esimesed konkreetsed arvud. Ettepanek vähendab komisjoni kava umbes 2% ehk ligikaudu 32,8 mlrd € võrra (EUNews, Reuters / ThePrint).

Kärbe ei jagune ühtlaselt. Ühtekuuluvuspoliitika, millega EL rahastab vaesemaid piirkondi, kasvaks umbes 404,9 mlrd eurolt 410,1 mlrd euroni. Ühise põllumajanduspoliitika otsetoetused tõuseksid ligikaudu 259,2 mlrd eurolt 261 mlrd euroni (EUalive, Democrata). Nominaalselt on see kaitse, kuid seitsme aasta inflatsiooni arvestades tähendab see ostujõu vähenemist: number kasvab, selle eest saab vähem.

Euroopa konkurentsivõime fond, millega EL tahab vähendada innovatsioonivahet USA ja Hiinaga, langeks teadete järgi umbes 398 mlrd eurolt 383 mlrd euroni. Väheneksid ka teaduse ja kaitse eelarveread (Europaportalen).

Eilsed prioriteedid või homsed?

Reaktsioon jagunes ootuspäraselt. Kuusteist liikmesriiki, eesotsas Hispaania, Itaalia, Poola ja Kreekaga, allkirjastasid ühisavalduse, milles kaitsesid ühtekuuluvuspoliitikat, ühise põllumajanduspoliitika raha ja kalandust kui aluslepingutest tulenevaid poliitikaid. Nad nimetasid neid kodanikele „kõige nähtavamateks EL-i poliitikateks” ning väitsid, et isegi komisjoni algses ettepanekus tabavad neid reaalkärped (Hispaania välisministeerium).

Portugal läks kaugemale ja tervitas Küprose varianti kui „ausalt öeldes paremat”, sest Lissabonile ette nähtud riiklik ümbrik ehk garanteeritud osa EL-i rahast kasvaks komisjoni kavaga võrreldes ligikaudu 1,6 mlrd € (Observador, ECO).

Teisel pool nimetas Hollandi rahandusminister Eelco Heinen kompromissi „no-go box’iks”, mis rahastab „eilseid prioriteete”, mitte „homseid väljakutseid” (ANP). Saksamaa lükkas ettepaneku tagasi kui ebapiisava läbirääkimisaluse, sest Saksamaa maksab EL-i eelarvesse rohkem, kui sealt tagasi saab, ning nõuab rangemat kulukontrolli (Spiegel). Rootsi hinnangul hoitakse põllumajandust liiga palju, samal ajal kui konkurentsivõime ja kaitse saavad surve alla. Luksemburgi välisminister Xavier Bettel võrdles läbirääkimiste õhkkonda Marrakechi turuga (RMF24).

Kes raha kontrollib

Vaiksem vaidlus käib juhtimise üle. Komisjon tahab koondada mitu senist fondi iga riigi ühtsesse riiklikku ja piirkondlikku partnerluskavasse. Need kavad sisaldaksid vahe-eesmärke ja tulemuskriteeriume, sarnaselt pandeemiajärgsele taaste- ja vastupidavusrahastule. Pooldajate sõnul vähendab see bürokraatiat. Kriitikute hinnangul koondab see võimu.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused hoiatavad, et reform võib nihutada otsustusõigust regioonidelt riikide pealinnadesse. CEMR, mis esindab kohalikke omavalitsusi, hindab, et ühtekuuluvuspoliitika osa võib langeda umbes viiendikuni EL-i kogueelarvest; praegu on see ligi kolmandik. Bankwatch märgib, et uute kavade piirkondlikud peatükid on vabatahtlikud, mitte kohustuslikud. See tähendab, et keskmise sissetulekuga ja arenevad piirkonnad võivad kaotada sihitud rahastust. Sama reform, mis vähendab ametnike jaoks paberitööd, võib vähendada omavalitsuste ja vaesemate piirkondade mõjujõudu.

Mida jälgida

Midagi pole otsustatud. Euroopa Parlament lükkas nõukogu esimese eelnõu 16. juunil tagasi ning nõudis 10% suuremat eelarvet ja uusi tuluallikaid (Euronews). Parlamendi nõusolekuta ei saa ükski MFF jõustuda, seega ei saa nõukogu õhemat kokkulepet lihtsalt läbi suruda.

Küpros tahab jõuda üldise kokkuleppeni 2026. aasta lõpuks. Kui tähtaeg nihkub, alustab EL 2028. aastat ilma kinnitatud eelarvera. Siis pikendatakse vana raamistiku kululagesid aasta kaupa. Praktikas külmutab see uued programmid ja pidurdab investeeringuid ajal, mil surve USA ja Hiina konkurentsist kasvab.