Küpros saab reformitõrkest hoolimata €120m

14. juulil kiitis Euroopa Komisjon heaks 120 mln € taastefondi väljamakse Küprosele, sest riik oli komisjoni hinnangul täitnud 22 vahe-eesmärki ja 5 sihti (CNA, The European Sting). Samal nädalal märkis komisjoni õigusriigi aruanne, et Küpros on teinud vaid piiratud edusamme prokuratuuri järelevalve reformimisel, korruptsioonivastase jõustamise tugevdamisel ja kohtumenetluste kiirendamisel (Commission). Mõlemad hinnangud tulid samalt institutsioonilt, sama riigi kohta ja vaid mõnepäevase vahega. Vastuolu siin ei ole. Probleem on selles, et kaks hindamissüsteemi mõõdavad eri asju.

Kaks süsteemi, üks pimeala

EL survestab liikmesriike valitsemise parandamisel kahe rööpse mehhanismi kaudu. Iga-aastane õigusriigi aruanne nimetab probleemid, kuid sellega ei kaasne otsest rahalist tagajärge. Taaste- ja vastupidavusrahastu ehk RRF, EL-i pandeemiajärgne fond, maksab raha välja alles siis, kui riik täidab varem kokku lepitud reformid ehk vahe-eesmärgid ja sihid (EUR-Lex). Need kaks rada kattuvad osaliselt just kohtureformide puhul. Vahe on selles, et üks võib raha liigutada, teine mitte. Riik võib täita piisavalt RRF-i tingimusi, et saada järgmine makse, samal ajal kui valitsemise puudujäägid jäävad õigusriigi aruandesse alles.

Küprose õigusteenistuse reform näitab, mida see praktikas tähendab. Praegu saab peaprokuröri büroo otsustada, et kriminaalasjas süüdistust ei esitata, ning ükski sõltumatu organ ei saa seda otsust üle vaadata. Komisjon on korduvalt kutsunud Küprost üles looma sellist järelevalvemehhanismi (Commission). Ilma selleta saab poliitiliselt tundlikke juhtumeid vaikselt lõpetada, ilma et keegi väljastpoolt otsust kontrolliks. See muudab korruptsioonivastased lubadused nõrgemaks.

Õigusriigi aruandes on see reform endiselt lõpetamata töö. Avalikest maksedokumentidest peaks olema näha, kas sama reform oli ka konkreetse väljamakse tingimus (Commission Cyprus RRP). Komisjon saab samal ajal probleemi kirjeldada ja vabastada raha teiste täidetud vahe-eesmärkide eest.

Kui parlament ütleb ei

RRF eeldab, et valitsused viivad lubatud reformid ellu. Süsteem arvestab halvemini olukorraga, kus parlament keeldub. 14. juulil lükkas Küprose esindajatekoda tagasi prügilamaksu, mis oli seotud taastekava vahe-eesmärgiga. Hääletustulemus oli 26 vastu ja 19 poolt (BNR). Reform oli Nikosia ja Brüsseli vahel läbi räägitud ning maksetingimusena kirja pandud. Parlament hääletas selle siiski maha. Maks ise on kõrvaline. Oluline on, et EL-i rahaline surve ei saa sundida liikmesriigi parlamenti hääletama.

Bulgaaria näitab sama hõõrdumist veel lühema tähtajaga. Endine asepeaminister Atanas Pekanov hoiatas, et Bulgaarial on 45 päeva, et nimetada ametisse korruptsioonivastased volinikud, tagada asutusele rahastus ja ruumid, vastasel juhul võib riik taasterahast ilma jääda (Fakti). Bulgaaria meedia käsitles Küprose erakorralist parlamendiistungit samas võtmes: seadused tuleb vastu võtta või EL-i raha jääb saamata. Mõlemal riigil on sama kitsaskoht. EL-i tingimuslikkus tõstab venitamise hinda, kuid ei tühista parlamendihääletust.

RRF-i reeglid on kõigile liikmesriikidele ühised. Seda, kas tingimused päriselt mõjuvad, otsustab riigisisene poliitika. Poola taastekava külmutati valitsuse ajal, mis seisis kohtureformidele vastu; võimuvahetus tõi parandused ja ligipääsu rahale (CER). Ungari nõustus 27 „super-vahe-eesmärgiga”, mis puudutavad korruptsioonivastast poliitikat, riigihankeid ja kohtusüsteemi sõltumatust (Telex). Valitsusmeelne meedia ei raami neid varasemate kohustustena, vaid EL-i liikmesuse poliitilise hinnana (HVG). Reeglid on samad, poliitiline tulemus vastupidine.

Läbipaistvuse probleem

Euroopa Kontrollikoda on osutanud sama süsteemi all olevale struktuursele nõrkusele. Eriraportis 14/2026 leidis kontrollikoda, et RRF-is on endiselt jälgitavuse ja läbipaistvuse lünki: väljastpoolt ei ole alati selgelt näha, miks makse heaks kiideti või kinni peeti (ECA). Kui komisjon kasutab maksesurvet valitsemisreformide läbiviimiseks, peab iga otsuse alus olema nähtav parlamentidele, audiitoritele ja kodanikele.

Küpros ei ole EL-i kriis. Küll aga näitab juhtum valikut, mida EL ei ole lõpuni ära lahendanud. Komisjon on loonud süsteemi, kus tingimuslikkus töötab vahe-eesmärkide kaupa, samal ajal kui õigusriigi hoiatused liiguvad eraldi haldusrajal. Kui see eraldatus on teadlik valik, peaks komisjon selle enne järgmist EL-i eelarvevaidlust selgelt välja ütlema.