Tšehhi mangaan hilineb EL-i tähtajast

Tšehhi ametiasutused kiitsid heaks Pardubice piirkonnas, Prahast ida pool Chvaletice lähedal kavandatava mangaanitöötlemistehase asukoha. Sisuliselt tähendab see, et riik peab seda tüüpi projekti sellele maale sobivaks (iROZHLAS, Zdarbuh). Ehitust see veel ei ava. Kanada börsil noteeritud Euro Manganese’i Tšehhi tütarfirma juhitaval projektil puuduvad endiselt ehitusluba, kaevandamistegevuse luba, rahastus, siduvad ostulepingud ja juhatuse tasemel kapitaliotsus. Ärilise tootmise sihiks on 2032. aasta (Mining Weekly, Smallcaps).

See kuupäev ongi põhiprobleem. EL-i kriitiliste toorainete määrus ehk CRMA, mille eesmärk on vähendada Euroopa sõltuvust välismaistest akutootmise sisendite tarnijatest, seab varustuskindluse sihid 2030. aastaks (Eur-Lex). Chvaletice ei anna selleks ajaks turule ühtegi tonni.

Puhas loogika, aeglane kalender

Projekt ise on paberil ebatavaliselt loogiline. Chvaletice ei ole uus kaevandus. Kava näeb ette ligikaudu 27 miljoni tonni jäätmejääkide ümbertöötamist. Need pärinevad külma sõja aegsetest kaevandustöödest aastatel 1951–1975. Väljundiks oleksid kõrge puhtusastmega mangaanikemikaalid, mida kasutatakse elektriautode akude katoodides (iROZHLAS, Newsfile). Mõlemad kavandatud tooted, sulfaat-eelühend ja väga puhas metall, vajavad palju põhjalikumat rafineerimist kui terasetööstuses kasutatav mangaan. Seetõttu kuuluvad need ka CRMA strateegiliste toorainete nimekirja (Euro Manganese).

Chvaleticel on EL-i strateegilise projekti staatus ja Tšehhi riiklik tunnustus. See on täpselt selline projekt, mille toetamiseks Brüssel määruse kujundas (Mining Weekly, European Commission).

Ettevõtte 2026. aasta esialgse majandushinnangu järgi võiks tehas toota 150 000 tonni aastas, mis kataks ligikaudu 20% Euroopa prognoositavast akukvaliteediga mangaani nõudlusest. Esimese etapi ehitus maksaks umbes 627,5 mln dollarit (Smallcaps, National Law Review). Esialgne hinnang ei ole siiski teostatavusuuring. Ettevõtte enda dokument märgib, et projektis pole tõendatud maavaravarusid ning prognoositud majandusnäitajad ei pruugi realiseeruda (Barchart). Ettevõte loodab taotleda lõplikku ehitusluba 2027. ja 2028. aasta vahetuse paiku (iROZHLAS). Ainus nimeline kliendikokkulepe, USA ettevõttega 6K Energy sõlmitud mittesiduv tingimusleht, ei fikseeri koguseid ega hindu (The Globe and Mail).

Tehased enne toorainet

Euroopa suudab akutehaseid ehitada kiiremini, kui kindlustada nende sisendeid. Saksamaa näitab seda vastuolu kõige selgemalt. VW akutütar PowerCo alustas Salzgitteri gigatehases tootmist nikkel-mangaan-koobaltkatoodidega, kuid töödeldud tooraine ja osa tootmistehnoloogiast tulevad endiselt Hiinast (Volkswagen Group, FAZ). Saksamaa tööstus sõltub mõne strateegilise sisendi, sealhulgas liitiumi, nikli ja haruldaste muldmetallide puhul impordist enam kui 99% ulatuses (BDI).

Põhjus on väärtusahelas. 50–60% aku väärtusest tekib materjalide kaevandamisel ja töötlemisel, samas kui akuelementide kokkupanek annab 15–30% väärtusest. Just elemenditootmisele on Euroopa seni rohkem rõhku pannud (Chemietechnik, Deloitte). Euroopa ehitas kõigepealt väärtusahela madalama väärtusega osa ja jättis kõrgema väärtusega töötlemise suures osas väliste tarnijate kätte.

Oma tähtajast mööda

CRMA eesmärk on, et EL kataks 2030. aastaks vähemalt 10% strateegiliste toorainete kaevandamisest, 40% töötlemisest ja 25% ringlussevõtust liidu sees. Ühegi töötlemisetapi sõltuvus ühest EL-i-välisest riigist ei tohiks ületada 65% (Eur-Lex, European Commission). Isegi täieliku tootmismahuni jõudes kataks Chvaletice viiendiku Euroopa akukvaliteediga mangaani vajadusest, kuid jõuaks turule kaks aastat pärast sihtaega.

Euroopa akutarneahela strateegia probleem on järjekorras. Kui Chvaletice saab ülejäänud load, kaasab ligikaudu 670 mln dollarit, sõlmib siduvad ostulepingud ja teeb lõpliku investeerimisotsuse, võib sellest pärast 2032. aastat saada tegelik osa lahendusest. Praeguse ajakava järgi toetab projekt pigem Euroopa 2030. aasta järgset akutööstuse varustust kui 2030. aasta eesmärki.