Doonau põud seiskas Rumeenia tuumareaktori

Doonau veetase Bulgaaria Ruse mõõtepunktis on langenud –87 sentimeetrini (BTA). Rumeeniasse jõudev vooluhulk on umbes 1 590 kuupmeetrit sekundis, ligikaudu kolmandik juulikuu pikaajalisest keskmisest (Digi24). Madal vesi viis Rumeenias osa tuumavõimsusest rivist välja ja vähendas Ungaris tootmist poole võrra. Kaks riiki, mis tavaliselt elektrit ekspordivad, peavad nüüd päeva kõige kallimatel tundidel seda sisse ostma.

Kuidas jõgi reaktori peatab

Tuumajaamad annavad baaskoormust: püsivat ööpäevaringset tootmist, millele elektrisüsteem saab toetuda. Tuumalõhustumisel tekkivast energiast suur osa muutub aga jääksoojuseks. See soojus tuleb jaamast ära juhtida. Jõejahutusega jaamades teeb seda jõgi.

Kui vooluhulk langeb liiga madalale, jõuavad veevõtupumbad füüsilise piirini. Kui vesi on liiga soe, võib jaam ületada keskkonnaloas seatud piiri, kui palju tohib allavoolu jõge soojendada.

Rumeenia riiklik tuumaenergiaettevõte Nuclearelectrica peatas Cernavoda 1. ploki 28. juulil, kui vooluhulk oli langenud umbes 1 630 m³/s tasemele (BVB/Nuclearelectrica). 2. plokk töötab veel, kuid piiri lähedal. Rumeenia veeameti Apele Romane asedirektor Sorin Rindasu ütles 1. augustil, et praegustes tingimustes saab jaam jätkata veel neli kuni viis päeva (Agerpres). Isegi kui Austrias sajab homme vihma, jõuab veetõus Cernavodasse umbes kahe nädalaga (Business Magazin).

Olukorra iseloomu näitab seegi, et võimud kavandavad graniidi lõhkamist ja kividega täidetud pargaste uputamist, et suunata voolu veevõtu poole. Sellised meetmed võivad anda juurde kolm kuni viis päeva (HotNews, Antena 3).

Ungaris on olukord jõudnud kaugemale. Paksi tuumajaama käitaja MVM teatas nädala jooksul järkjärgulistest kärbetest: 3. plokk peatati, 2. ploki võimsus vähendati poolele. 30. juuliks tootis Paks 960 MW tavapärase ligi 2 000 MW asemel ning MVM hoiatas, et 72 tunni jooksul võib järgneda täielik seiskamine (MVM, kormany.hu).

Kes maksab puuduva elektri eest

Kui odav tuumaenergia kaob turult, tuleb see asendada gaasijaamadega, mis töötavad tipuhinnaga, või piiriülese elektriga, mida napib. Serbia Energy andmetel tõusis järgmise päeva elektrihind pärast seiskamisi Rumeenias 132,87 euroni/MWh ja Ungaris 122,08 euroni/MWh (Serbia Energy). Järgmise päeva turg näitab, millise hinnaga tootjad müüvad elektrit järgmise päeva tarneteks.

Rumeenia õhtune bilanss näitab pinget selgelt: nõudlus oli umbes 7 300 MW, kodumaine tootmine vaid 4 000–4 300 MW ning impordiga kaeti puudujäägist 1 700 MW (Profit.ro).

Turukorraldus aitab elektri liikuma saada. Euroopa elektriturgude ühendamine tähendab, et piiriülene võimsus jaotatakse koordineeritud oksjonitel. See hoiab tuled põlemas, kuid kannab nappuse hinna ka naaberturgudele.

Esimesena maksavad kõrgema hinna tarnijad ja turuhinnaga lepingutel tegutsevad tööstusettevõtted. Edasi jõuab vahe riigieelarvetesse, kui riik hinnavahet katab. Fikseeritud jaehinnaga kodutarbijad on praegu kaitstud (Romania Insider). Nuclearelectrica on klientidele juba saatnud vääramatu jõu teate ehk õigusliku hoiatuse, et ettevõte ei pruugi täita lepinguid, sest tingimused ei ole tema kontrolli all (ZF).

Mitte ainult Doonau probleem

Prantsusmaa kogemus näitab, et tegu ei ole üksnes Kagu-Euroopa erandiga. 2022. aasta kuumalaine ajal andis Prantsuse tuumaohutusamet ASN neljale jõejahutusega jaamale ajutised keskkonnaerandid (ASN). Väiksem tuumatootmine aitas muuta Euroopa suurima elektrieksportija netoimportijaks: Prantsusmaa elektribilanss oli –16,7 TWh. Kui tuumatootmine 2023. aastal taastus, tõusis eksport +50,1 TWh-ni (RTE 2022, RTE 2023).

Prantsusmaa riigikontroll Cour des comptes leidis, et kliimatingimused vähendasid tuumatootmist vähemalt 1 TWh võrra igal aastal 2018, 2019 ja 2020 (Cour des comptes). Samal Doonaul töötab Bulgaaria Kozloduy tuumajaam veel, kuid jälgib juba madala veetaseme piire (Kozloduy, BTA).

Cernavodas tähendab madal vesi seiskamist, Paksis sügavat tootmiskärbet, Kozloduys valvelolekut ja Prantsusmaal regulatiivseid erandeid. Sama mehhanism on eri kohtades eri faasis. Põud on muutnud osa tuumaenergiast Kagu-Euroopas tingimuslikuks tootmiseks: võimsus on olemas, kuid töötab ainult siis, kui jõel on piisavalt vett.

Prognoosi järgi langeb vooluhulk 7. augustiks umbes 1 450 m³/s tasemele (Agerpres). Valitsuste lahendamata küsimus on, kui palju reservvõimsust nad on valmis kinni maksma enne järgmist kuiva suve.