Andmekeskused võtavad 21% Iirimaa elektrist

Iga päring tehisintellekti vestlusrobotile kasvatab kusagil koormust ladu mõõtu hoones. Need hooned on andmekeskused, kõige selle füüsiline taristu, mida nimetatakse „pilveks”. Euroopas kasvavad need nii kiiresti, et riikide elektrivõrgud ei jõua järele.

EL tahab kolmekordistada andmekeskuste võimsust viie kuni seitsme aastaga: praeguselt ligikaudu 10 gigavatilt kuni 35 gigavatini 2030. aastaks. See vastab keskmise tööstusriigi elektrivajadusele. Samal ajal tahab EL, et kümnendi lõpuks oleksid andmekeskused kliimaneutraalsed.

Vastuolu on kirjas kahes EL-i õigusaktis. Juunis vastu võetud pilve- ja tehisintellekti arendamise õigusakt lükkab ehitamist tagant. Energiatõhususe direktiiv liigub teises suunas: andmekeskused peavad aru andma energia- ja veekasutusest ning taaskasutama jääksoojust, suunates serverite tekitatud kuuma õhu kohalikes kaugküttevõrkudes kasutusse, mitte õue. Nende kahe eesmärgi kokkusobitamine toimub nüüd riik riigi kaupa.

Iirimaa hoiatus

ÜRO hinnang nimetas sel nädalal Iirimaad „elavaks hoiatavaks näiteks”, mis juhtub siis, kui andmekeskuste kasv edestab energiaplaneerimist. Andmekeskused tarbivad nüüd 21% kogu Iirimaa mõõdetud elektrist. 2015. aastal oli osakaal 5%. Nende elektrikulu on suurem kui kõigi riigi linnamajapidamiste oma kokku.

Koormus jõuab otse elektriarvetele. Aastatel 2015–2023 lisas andmekeskuste nõudluse kasv Iiri majapidamiste elektriarvetele hinnanguliselt 715 mln €, umbes 263 € majapidamise kohta. Iiri pered maksavad elektriühiku eest peaaegu kaks korda rohkem kui andmekeskused. See tähendab vaikset ristsubsideerimist, kus võrgukulud liiguvad kodutarbijatele. Riigi põhivõrguettevõtja EirGrid prognoosib, et 2034. aastaks tarbivad andmekeskused 31% Iirimaa elektrist.

Üleeuroopaline pudelikael

Iirimaa juhtum on äärmuslik, kuid sama mustrit on näha mujal Euroopas.

Madalmaades ootab TenneTi liitumisjärjekorras üle 14 000 suure elektritarbija taotluse. Amsterdam on kehtestanud uutele andmekeskustele moratooriumi. Madalmaade parlament nõudis kriisiseadust, valitsus jagas selle 26 seadusandlikuks etapiks ja lubas esimese osa „vahetult pärast suve”.

Saksamaal tarbivad andmekeskused 40% Frankfurdi elektrist. Linna energiaettevõte ei saa pakkuda suuri uusi võrguühendusi enne 2030. aastate keskpaika. Vabaühendused AlgorithmWatch ja LobbyControl leidsid, et Google’i ja Microsofti lobitekst jõudis peaaegu sõna-sõnalt energiatõhususe seadust nõrgestanud eelnõusse, sealhulgas ettepanekutesse käsitleda tarbimisandmeid ärisaladusena.

Prantsusmaa panustab tuumapargile, et saada Euroopa tehisintellekti taristu keskuseks. President Emmanuel Macron sai Choose France’i tippkohtumisel ligikaudu 90 mld € väärtuses andmekeskuste investeerimislubadusi. Prantsuse põhivõrguettevõtjal RTE-l on aga struktuursed pudelikaelad: lepingute või läbivaatuse all on 9 GW võimsust, samas kui paigaldatud võimsust on praegu vaid 1,3 GW.

Itaalias on põhivõrguettevõtjal Ternal üle 50 GW liitumistaotlusi, ligikaudu pool neist andmekeskustelt. Lombardia vastas mais seadusega, mis võib olla Euroopa esimene piirkondlik andmekeskuste eriregulatsioon: põllumajandusmaale ehitamise tasud kahekordistati ja joogivee kasutamine jahutuseks keelati.

Reeglid muutuvad rangemaks

EL-i regulatsioon jõuab sektorile järele. Alates 2024. aasta maist peab iga andmekeskus, mille arvutusvõimsuse elektritarve ületab 500 kilovatti ehk peaaegu kõik peale väikseimate, igal aastal esitama andmed energia- ja veekasutuse kohta. 2027. aasta augustiks saab iga keskus avaliku kestlikkusmärgise skaalal A-st G-ni. Komisjon kavatseb 2027. aastaks esitada siduvad tõhususstandardid, sektori esimesed kohustuslikud miinimumnõuded.

Reeglite mõju sõltub järelevalvest. Saksamaa on hakanud aruandmata jätjaid trahvima. Enamik liikmesriike ei ole sama teinud.

Soome näitab, kui habras on investeeringute tasakaal. Puhas elektrivõrk ja külm kliima teevad riigist andmekeskustele hea asukoha. Kui Helsingi tõstis andmekeskuste elektrimaksu, peatas Google mõne kuuga suured kavandatud investeeringud. Valitsused, kes võistlevad tehisintellekti investeeringute pärast, peavad samal ajal piirama nende elektri-, vee- ja maavajadust. Pilve- ja tehisintellekti arendamise õigusakt annab Euroopa andmekeskuste buumile poliitilise tõuke, kuid füüsiline elektrivõrk seab tempo, mida ükski direktiiv ei saa tühistada.