Taani rahastab Ukraina droonitootmist

Koosteliinidest on saanud osa Euroopa Ukraina-poliitikast. Taani uus kokkulepe Kiieviga nihutab abi relvade ostmiselt Ukrainale Ukraina enda kaitsetööstuse rahastamisele: 2026. aastal läheb droonide ja droonitõrjesüsteemide jaoks kuni 100 mln € Taani mudeli alusel. See annab Kiievile kiiremat tuge, kuid tõstatab Euroopas keerulisema küsimuse: kes saab ligipääsu Ukraina lahinguväljal testitud tehnoloogiale, millistel tingimustel ja kelle kontrolli all?

Kopenhaagen valis otsetee. Kokkulepe rahastab hankeid Ukraina kaitseettevõtetelt Ukraina rindevajadusteks, kuid jätab sama avaldatud lepingu järgi ruumi ka ühistootmisele, tehnoloogiasiirdele ja võimalikule tootmisele Taanis. Kiiev saab raha tehastesse, mis kohanevad juba praegu Vene rünnakute all. Taani saab lähemale Euroopa kiireimale drooniõppe tsüklile.

Ukraina pakub ligipääsu, kuid mitte piiranguteta. Riiklik julgeoleku- ja kaitsenõukogu esitleb „Drone Deals” formaati pikaajaliste kokkulepetena lahingus testitud süsteemide, tootmise partner riikides ja eriprojektide jaoks. Ametliku formaadi ajahorisont on kümme aastat. Kiiev ei ava kogu tehnoloogiavaramut. Valitsus on loonud kontrollitud ekspordikanali, mis lubab partneritel teha Ukraina ettevõtetega koostööd nii, et tundlik tehnoloogia jääb sõjaaja kontrolli alla.

Solidaarsuskeel katab väga konkreetset tehingut. Ukraina ei küsi Euroopalt enam ainult varustust. Ta müüb struktureeritud ligipääsu kaitsetööstusele, mida on testitud Vene elektroonilise sõjapidamise, õhutõrje ja taristurünnakute vastu.

Kahepoolsed kokkulepped liiguvad kiiremini

Euroopa Komisjon tahab ühisprojekte ja ühishankeid, et liikmesriigid ei ehitaks eraldi droonisüsteeme. Komisjoni uusimas kaitsetööstuse paketis on droonid ja droonitõrjevõimekus viie kavandatud ühisprojekti seas. See rada võib luua ühised reeglid ja parandada süsteemide koostoimet. See ei liigu sama kiiresti kui pealinna otseleping Kiieviga.

Taani ei tegutse üksi. Saksa meedia andmetel on Taani, Eesti ja Holland pidanud Ukrainaga eraldi kõnelusi droonitehnoloogia, litsentside ja sõjavarustuse üle ning plaanis on ka edasised kokkulepped, sealhulgas Saksamaaga, kirjutas Zeit. Berliini enda strateegiline partnerlus Kiieviga kohustab Saksamaad toetama Ukraina droonitööstust ja kiiresti hindama pikaajalist Drone Deal’i, teatas Ukraina presidendi kantselei.

Siit tulebki Euroopa kaal. Kui iga pealinn räägib Kiieviga eraldi läbi, saab Ukraina liikuda kiiremini ja eelistada partnereid, kes on valmis tegutsema. Samal ajal võib Euroopas tekkida kõrvallepingute järjekord, kus igal kokkuleppel on erinevad litsentsitingimused, tootmiskohad, intellektuaalomandi reeglid ja lubadused selle kohta, kes saab eelisõiguse, kui Ukraina vajab sama tehnoloogiat rindel.

Usalduse probleem

Poola näitab, kuhu see võib viia. Poola meedia teatel süüdistas Varssavi Kiievit selles, et Ukraina ei täitnud droonitehnoloogiaga seotud arusaamu, mida seostati võimalike MiG-29 hävitajate üleandmisega, kirjutas Bankier. Avalikest dokumentidest ei nähtu siiski siduvat kokkulepet, kus oleksid selged tehnoloogiasiirde kohustused, tähtajad või sanktsioonid.

See vahe on oluline, sest vaidlus ei puudutanud ainult Ukraina käitumist. Oneti andmetel raskendasid võimalikku üleandmist ka Poola MiG-29 lennukite tehniline seisukord ja ootused nende moderniseerimisele. Poola näide ei tõesta, et Taani mudel on vale. See näitab, kui kiiresti võivad ebamäärased lubadused tehnoloogia, litsentside ja tarneprioriteedi kohta muuta sõjalise koostöö vastastikuseks umbusuks.

EL ütleb juba oma Kiieviga sõlmitud ühistes julgeolekukohustustes, et Euroopa tasandi kohustused peavad liikmesriikide pingutusi täiendama, mitte asendama. Taani katsetab nüüd, mida see lause praktikas tähendab. Brüssel saab aidata muuta kahepoolse ligipääsu ühiseks võimekuseks, kuid ainult siis, kui reeglid on piisavalt selged pealinnadele, ettevõtetele ja Kiievile.

Taani mudel aitab Ukrainat kõige kiiremini siis, kui Euroopa käsitleb seda tööstusliku mallina, mitte kahepoolsete kõrvallepingute järjekorrana. Lepingud peavad määrama, kellele kuulub tehnoloogia, kus toimub tootmine, kes võib kasutada tarkvara ja riistvara ning millal on Ukraina sõjaaegsel nõudlusel eesõigus. Muidu saab Euroopa ligipääsu drooniõppetundidele, mida tal on vaja, ja hakkab seejärel nende üle riik riigi haaval vaidlema.