Taani luure ootab Venemaa sabotaaži

Taani sõjaväeluureteenistus teatas 24. septembril, et Venemaa võib lähikuudel sagen­dada sõja läve alla jäävaid rünnakuid NATO ja lääneriikide vastu, näiteks sabotaaži ja küberrünnakuid (FE). Teenistus hindab piiratud sõjalise löögi ohtu NATO riigi vastu väikeseks, kuid kasvavaks, ning peab täiemahulist sissetungi endiselt ebatõenäoliseks. Euroopat ähvardavad lähikuudel pigem sagedasemad ja varjatavad rünnakud ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste vastu kui tankid piiril.

Mida Taani lähiajal ootab

FE ehk Taani sõjaväeluure nimetab sellist survet hübriidsõjaks. Selleks kasutatakse sabotaaži, küberrünnakuid, spionaaži ja vahendajaid, mitte avalikku sõjalist jõudu. Taani ajakirjanduse vahendusel kirjeldatud hinnangu järgi sagenevad operatsioonid ning nende hulgas võib olla hävitavaid küberrünnakuid elutähtsate teenuste vastu (Politiken). Need on FE prognoositud stsenaariumid, mitte juba toimunud rünnakud.

Taani julgeolekuteenistus PET on tuvastanud ettevalmistusi ka Taani pinnal. 5. septembril teatas PET, et Venemaa kavandab sabotaaži Taani kaitsetööstusettevõtete ning Ukraina toetamiseks vajalike ühenduste vastu (PET).

PET lisas, et tal pole teavet konkreetse sihtmärgi ega rünnaku aja kohta. Hoiatus kirjeldab kavatsust, kuid ei ütle, mis saab järgmisena.

Piiratud löök oleks teistsugune risk

Piiratud rünnak tähendaks jõu kasutamist kindlas kohas, mitte katset territooriumi hõivata. FE ülevaatest ilmunud meediateadete järgi võiks see olla üksik kauglöök Ukraina toetamiseks vajaliku taristu pihta (Reuters). Peale füüsilise kahju testiks selline löök, kas NATO liikmed tegutsevad ühiselt.

Prantsuse meedia vahendatud hinnangu järgi võiks Moskva seda riski võtta, kui usub, et NATO ei vasta ühiselt. Arvestust mõjutavad ka kahtlused USA toetuse suhtes (Le Figaro). See on FE hinnang Venemaa kaalutlustele, mitte avalikuks tulnud rünnakuplaan. Luureamet pole väljendile „väike, kuid kasvav” arvulist tõenäosust lisanud ning avalik kokkuvõte ei näita salastatud tõendeid, millele hinnangu muutus tugineb.

Skaala teises otsas on sissetung. FE ei näe märke, et Venemaa seda ette valmistaks. Ettevalmistused võtaksid teenistuse hinnangul vähemalt kuus kuud ja neid oleks raske varjata (RTÉ).

Venemaa naaberriigid eristavad samuti sabotaaži ja sissetungi ohtu. Eesti Välisluureamet hindas 2026. aasta veebruaris, et Venemaa ei kavatse järgmise aasta jooksul NATO liikmesriiki rünnata (EFIS). Läti president ütles, et ei näe sissetungile viitavat vägede koondamist, kuid peab sabotaaži ja eriüksuse väikest sissetungi tõsiseks ohuks (LSM).

Mida NATO peaks otsustama

NATO asutamisleping annab liitlastele kaks võimalust. Neljas artikkel lubab ohustatuna tundval liitlasel kutsuda kokku konsultatsioonid. Viies artikkel kohustab liitlasi andma relvastatud rünnaku korral kollektiivset abi. Leping ei määra automaatselt, kuidas liigitada ebaselgeid juhtumeid (Põhja-Atlandi leping).

Läbi lõigatud sidekaabel või omistamata droonirünnak jääb nende kahe võimaluse vahele. Enne tegutsemisviisi valimist peaksid liitlased kokku leppima, kes rünnaku taga oli. Peasekretär Mark Rutte ütles 24. septembril, et NATO vastus hübriidtegevusele võib jääda avalikkuse eest varju ega pea olema algse teoga samasugune (NATO). Eurooplased võivad sabotaaži näha, vastust aga mitte.

FE on muutnud oma eksperdihinnangut ohu kohta, kuid pole avaldanud rünnakuplaani. Prognoosi järgi võib hübriidrünnakute surve lähikuudel kasvada; samal ajal ei näe teenistus märke Venemaa sissetungi ettevalmistamisest. Kui hinnang peab paika, on Euroopa valitsuste lähiaja ülesanne kaitse: tugevdada sabotaažile kõige haavatavamate teenuste ja Ukrainasse viivate tarnekanalite kaitset ning rünnaku korral kiiresti kokku leppida, kes selle eest vastutab.