Taani elektrivõrk jõudis piirini

Põhjamere kohal on hall ja tuuletu ilm. Päikest ei ole, tuult ei ole. Taanlased kasutavad selle kohta sõna dunkelflaute: periood, mil tuule- ja päikeseenergia tootmine kukub korraga suures piirkonnas. Taani jaoks on see eraldi probleem, sest riik on sulgenud suure osa kodumaisest varutootmisest. Sellistel tundidel peab elektrivõrk võtma voolu merekaablite kaudu Rootsist, Norrast ja Saksamaalt (Politiken).

2025. aastal importis Taani naaberriikidest rohkem elektrit kui kunagi varem (Portfolio.hu). Sellega pannakse proovile üks Euroopa energiapoliitika keskseid eeldusi: kas piiriülesed ühendused suudavad asendada elektrijaamu, mida riigid sulgevad.

Taani elektrivõrgus hakkab ruum otsa saama

Ilm on ainult esimene piirang. Taani põhivõrguettevõtte Energineti andmetel on andmekeskused, vesinikutehased ja akupargid taotlenud liitumisi kokku umbes 60 GW ulatuses. See on ligi kaheksa korda rohkem kui Taani praegune tiputarbimine (Energinet).

Osa taotlustest on spekulatiivsed: ettevõtted panevad end järjekorda varakult ja paljud projektid ei jõua ehituseni. Ent ka murdosa sellest mahust koormaks võrku, mis juba praegu nõudlusega sammu ei pea. Energinet on peatanud uute põhivõrgu tasandi liitumistaotluste vastuvõtmise.

Surve tuleb ka kaugküttest. Ligikaudu iga neljas Taani kaugkütteettevõte teatab, et võrguühendus hilineb või saadakse vähem võimsust, kui taotleti. Valdkonna ühendus Dansk Fjernvarme prognoosib, et kaugkütte elektri osakaal tõuseb praeguselt umbes 10% tasemelt 45%-ni aastaks 2035 (Via Ritzau). Tarbimine elektrifitseerub, kodumaist juhitavat tootmist jääb vähemaks ja võrk ei laiene samas tempos.

Kes müüb elektrit, kes maksab

Euroopa elektriturul liigub elekter piiriüleste ühenduste kaudu odavamatest hinnapiirkondadest kallimatesse seni, kuni ühendused täituvad (Euroopa Komisjon). See töötab siis, kui puudujääk on kohalik. Kui puudujääk tabab korraga tervet piirkonda, muutub ühendus piiranguks.

Prantsusmaa näitab, mida tähendab juhitava tootmise alleshoidmine. 2026. aasta esimesel poolel eksportis Prantsusmaa netos 51 TWh elektrit. Tootjad teenisid sellest umbes 3 mld € ning Prantsuse põhivõrguettevõte RTE sai ligikaudu 1,3 mld € ühenduste kasutustulu (Le Figaro). Prantsusmaa müüs elektrit keskmiselt umbes 61,9 €/MWh hinnaga. Importivad riigid maksid ligi kaks korda rohkem, umbes 111,6 €/MWh (Les Énergies Renouvelables). Tuumaenergia annab Prantsusmaale tootmise, mida saab vajaduse korral käivitada, ja tulu ajal, mil naabritel on puudujääk.

See ei tähenda odavat arvet kõigile prantslastele. 1. augustil tõusevad Prantsusmaal kodutarbijate elektritariifid 2,5% umbes 19,37 miljonil majapidamisel (Challenges). Võrgud ja varuvõimsus maksavad ka siis, kui hulgihind on madal. Sama kuue kuu jooksul oli Prantsuse hulgiturul 407 tundi negatiivseid hindu: hetked, mil elektri ülejäägile ei leidunud kasumlikku väljundit, kuid taristu arve kasvas edasi.

Rootsis joonistub välja teine jaotus. Rootsi elektrivõrk on jagatud hinnapiirkondadeks. Lõuna-Rootsi piirkonnad, mis on Taanile kõige lähemal, maksavad kõrgemat hulgihinda, kui Taani nõudlus tõmbab elektrit üle piiri (GP). Rootsi tootjad teenivad pingelisel Taani turul müügist. Samades hinnapiirkondades elavad Rootsi kodutarbijad maksavad rohkem. Taanile kuuluv Bornholmi saar saab Rootsist ainult 35 MW garanteeritud importi, kuigi kaabli tehniline piir on kõrgem, sest Lõuna-Rootsi võrgu koormus piirab seda, mida saab kindlalt lubada (Bornholm.nu).

Saksamaa ostab samal ajal endale kindlustust. Saksamaa energiaregulaator Bundesnetzagentur hoiab 2026/27. aasta talveks 7407 MW võrgureservi: elektrijaamu, mis on tavaturust väljas ja käivitatakse ainult hädaolukorras (Bundesnetzagentur). Berliin võttis 2026. aasta mais vastu võimsusturu seaduse, mille järgi makstakse elektrijaamadele ja akudele ka valmisoleku eest, mitte ainult toodetud elektri eest. See on varu, millest Taani on suurel määral loobunud.

Soome näitab füüsilist riski. Kui üks kahest Eesti ja Soome vahelisest merekaablist läks remondi tõttu tööst välja, tõusid hinnad ja pakkumine pingestus kohe (Grivolt). Kaabel võib olla läbi lõigatud, üle koormatud või hoolduses just siis, kui seda kõige rohkem vaja on.

Euroopa põhivõrguettevõtteid koordineeriv ENTSO-E hindab kogu mandri ulatuses, kas riikidel jätkub pingelistel perioodidel elektrit, sest piiriülene abi on tingimuslik, mitte automaatne (ENTSO-E, ACER). Taani juhtum teeb nähtavaks Euroopa rohevõrgu tegeliku kokkuleppe: kaablid vähendavad tavapärastel tundidel kulusid, kuid ei taga elektrit siis, kui tuul vaibub kogu piirkonnas. Hinna määravad need riigid, kellel on alles tootmine, mida saab käivitada. Riigid, mis lootsid peamiselt ühendustele, maksavad kõige raskematel tundidel rohkem.