Taani piirab 60 GW võrguliitumisi

Põhja-Euroopa rohepöörde kitsaskoht ei ole enam ainult puhta elektri tootmine, vaid selle liigutamine. Taani peatas märtsis uued suuremahulised võrguühendused. Holland loob ametlikke järjekordi, kus osa teenuseid saab ühiskondliku tähtsuse tõttu ettepoole. Saksamaal ootavad kümned tuhanded projektid liitumist. Elektriliinid, trafod ja alajaamad ehitati teistsuguse energiasüsteemi jaoks ning vaidlus käib nüüd selle üle, kes pääseb võrku esimesena.

Taani peatab lepingud

2026. aasta märtsis peatas Taani ülekandesüsteemi operaator Energinet, mis haldab kõrgepingevõrku, kõik uued suuremad liitumislepingud. Kui paus 3. juunil ametlikult lõppes, teatas Energinet, et vana korra juurde ei naasta ja uusi lepinguid enne sügist ei sõlmita (Ritzau/Energinet). Uute elektritarbijate liitumistaotlused on jõudnud ligi 60 GW-ni, mis on umbes kaheksa korda rohkem kui Taani praegune tiputarbimine. Nõudlust veavad andmekeskused, akud, vesinikutehased ja tööstuse elektrifitseerimine (Produktion.dk, Dansk Fjernvarme).

Energineti vastus on jaotusmudel. Senine põhimõte, et esimesena taotleja saab esimesena ühenduse, asendatakse voorudega, kus projekte hinnatakse küpsuse, edenemise ja „võrgusõbralikkuse“ järgi. Viimane tähendab, kas projekt aitab kohalikku võrku või suurendab selle koormust (Energinet). Taani energiaregulaator Forsyningstilsynet on alustanud ametlikku järelevalvemenetlust, et hinnata, kas Energinet võib elektrivarustuse seaduse järgi sellised reeglid ilma eelneva heakskiiduta kehtestada (Forsyningstilsynet). Tööstusliidud hoiatavad, et väga suured projektid võivad oodata liitumist viis kuni kümme aastat (Tekniq).

Veebruaris tehtud küsitluse järgi teatas umbes veerand Taani kaugkütteettevõtetest liitumisviivitustest või väiksema võimsusega pakkumistest (Produktion.dk). Peatus ei puuduta seega ainult suuri ja silmatorkavaid projekte.

Järjekord ulatub üle mandri

Taani olukord on terav, kuid mitte erandlik. Euroopa Komisjoni hinnangul vajavad elektrivõrgud 2030. aastaks umbes 584 mld € investeeringuid ning ligikaudu 40% EL-i jaotusvõrkudest on üle 40 aasta vanad (European Commission). Rahvusvaheline Energiaagentuur hoiatab, et võrkude rajamine ja lubade andmine ei käi taastuvenergia arendamisega sammu (IEA). CAN Europe’i arvestuse järgi seisab Euroopa liitumisjärjekordades üle 500 GW tuuleenergia projekte (CAN Europe).

Hollandis on võrgupudelikael liikunud suurtest tööstustarbijatest tavalise ehituseni. Alates 1. juulist 2026 lisatakse ülekoormatud piirkondades ametlikesse järjekordadesse ka väiketarbijad, näiteks elamuarendused ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtted (Klimaatkrachtig Goeree-Overflakkee).

Saksamaal ootab teadete järgi liitumist umbes 40 000 projekti ning nende taga seisab ligi 45 mld € investeeringuid. Ühes Nordrhein-Westfaleni juhtumis öeldi tööstuspargile, et ühendus võib venida 2030. aastatesse (Focus).

Mehhanism on füüsiline. Energiatarbimine, mis varem tuli nafta-, gaasi- ja kütusetarneahelatest, liigub elektrivõrkudesse. Elektriautod, soojuspumbad, vesinikutehased ja andmekeskused vajavad võrgumahtu kindlas kohas ja kindlal ajal. Riigil võib olla tervikuna piisavalt tootmisvõimsust, kuid uus tehas jääb ühenduseta, kui kohalik trafo või alajaam on täis.

Kes saab esimesena võrku

Võrgu jagamine loob võitjaid ja kaotajaid. Taani uus mudel eelistab taotlejaid, kellel on usutavad load, rahastus ja paindlik tööprofiil. Spekulatiivsed projektid langevad tahapoole. Holland teeb valiku veel selgemaks: ettepoole liiguvad projektid, mis vähendavad ülekoormust, ning elutähtsad funktsioonid nagu tervishoid, veemajandus ja ühistransport. Elamuehitus, laadimistaristu ja tavaline ettevõtluse laiendamine võivad jääda nende taha (EVConsult). Utrechti kohta tehtud uuring hindas, et täielik liitumispeatus võiks minna kohalikele ettevõtetele, koolidele ja transpordiettevõtjatele maksma 75-225 mln € aastas (BVS).

Vahepealseid lahendusi on olemas. Võrgu läbilaskevõimet suurendavad tehnoloogiad, näiteks tarkvara, mis arvutab reaalaja ilmaandmete põhjal, kui palju elektrit liin ohutult kanda suudab, võiksid kasvatada kasutatavat võimsust 20-40% ilma uute liinideta (CATF). Saksamaa lubab võrguettevõtjatel pudelikaela ajal ajutiselt vähendada üle 4,2 kW juhitavate tarbijate, näiteks soojuspumpade ja autolaadijate, võimsust, selle asemel et liitumisest täielikult keelduda (EnBW). EL-i uus võrgupakett surub peale kiiremaid lubasid, paremat järjekordade puhastamist, paindlikke liitumisi ja piiriülest kulude jagamist (Eurelectric).

Poliitiline põhiküsimus on jaotamine. Võrgukaardid, mis näitavad arendajatele, kus võrk on täis, näitavad investoritele ka seda, millised piirkonnad tunduvad elujõulised. Kui trafo on täis, peab riik valima andmekeskuse, elamuarenduse, akupargi ja kaugkütte ümberehituse vahel. Euroopa vaieldi kümme aastat selle üle, kui kiiresti rohepööret teha. Nüüd tuleb otsustada, kes liigub esimesena.