Taani saadab ajateenijad NATO Arktikasse

Sel suvel teenib mõnikümmend Taani ajateenijat kuu aega Gröönimaal. Nad valvavad rajatisi ja osalevad Arktika õppusel. Väike rotatsioon sobitub suuremasse muutusse: NATO koondab Arktikas sõjalist planeerimist ja taristut mahus, mida pole nähtud külma sõja lõpust saadik.

Taani kaitseminister Jeppe Bruus kinnitas, et uue 11-kuulise ajateenistusmudeli ajateenijad saadetakse juuli lõpust Gröönimaale valveülesannetele ja Arktika õppusele (BT). Ta ei öelnud, kui palju ajateenijaid lähetatakse. Soome Yle teatel paikneb Taanil Gröönimaal praegu umbes 300 kutselist sõdurit ning varasemates plaanides on räägitud selle arvu kolmekordistamisest (Yle). Ajateenijate rotatsioon on lühike ja sõjaliselt piiratud. Selle ümber rajatav võimekus on palju suurem.

Üks juhtimine, üks kaitsekaart

NATO on esimest korda pannud Taani, Soome, Rootsi, Gröönimaa ja Fääri saared sama põhjasuuna peakorteri alla. 2025. aasta detsembris viis NATO kõrgeim sõjaline juht need kõik USA-s asuva Norfolki ühendväejuhatuse alla. See peakorter vastutab Põhja-Atlandi mereteede ja Arktika kaitseplaneerimise eest (Forsvaret, NATO). Sama planeerimisahel seob nüüd Gröönimaa jääkilbi Norra merega.

2026. aasta veebruaris käivitas NATO sama juhtimise all Arctic Sentry. See on seiresüsteem, mis koondab laevad, lennukid, droonid, satelliidid ja riiklikud patrullid üheks pildiks sellest, mis Arktikas liigub (NATO). Taani lisab sellele riistvara: satelliitseire, pikamaa droonid, uued Arktika laevad, õhuseireradari ja ümber ehitatud Arktika ühendväejuhatuse peakorteri (Forsvaret).

Gröönimaal paikneva Arktika ühendväejuhatuse ülem Soren Andersen ütles Straits Timesile, et tegelik ülesanne on jälgida Venemaa ja Hiina allveelaevu GIUKi lüngas ehk Gröönimaa, Islandi ja Ühendkuningriigi vahelises koridoris, mida Venemaa allveelaevad kasutaksid Atlandile jõudmiseks. Selleks on vaja laevu, droone ja lennukeid. Mitte rohkem sõdureid igikeltsale (Straits Times).

Väike riik kahe tiiva vahel

Taani saadab sügisel kuni 850 sõdurit Lätti NATO idatiiva brigaadi koosseisu (Defence24). Lisaks on Taani võtnud endale korduvad iga-aastased rotatsioonid ja taristukaitse ülesanded üle NATO tegevusala. Gröönimaa, Läti, GIUKi koridor, Läänemeri: kohustused kasvavad kiiremini kui vägi.

Rootsi on sarnase surve all. Stockholm juhib nüüd NATO üksust, mis ühendab Põhja-Rootsi Soome idapiiriga, ning kirjeldab Läänemerd piirkonnana, mida ta peab esmalt kaitsma (Försvarsmakten). Norra tugevdab diplomaatilist kohalolekut Nuukis; peaminister Jonas Gahr Støre on nimetanud põhjaalasid Norra strateegiliselt kõige tähtsamaks piirkonnaks (High North News). Põhjala liitlased ehitavad sama kaitsekaarti. Lahtine on, kas nad suudavad seda ka pikaajaliselt kanda.

Kes kannab koorma, kes teeb otsuse

Gröönimaa on Taani kuningriigi autonoomne ala. Oma valitud valitsuse kaudu juhib ta enamikku sisepoliitikast. Kaitse jääb Kopenhaageni otsustada. Gröönimaalased on Taani ajateenistusest vabastatud, kuid see ei anna neile kontrolli selle üle, mida Taani nende territooriumile paigutab. Taani ajateenijad saabuvad ilma Nuuki heakskiiduta (Infobae, Danish Defence Ministry).

Gröönimaa välissuhete juht Múte B. Egede on kutsunud kaitseküsimustes üles „avatud ja konstruktiivsele koostööle" ning Taani uus valitsusprogramm lubab austada Gröönimaa enesemääramisõigust (Bernama). Toon on koostööle suunatud. Kaitsepoliitilise otsuse teeb Kopenhaagen; selle tagajärjed jäävad Gröönimaale.

Ajateenijad ei ole tõenäoliselt peamine sõnum. Sõnum peitub satelliitides, droonides, juhtimisstruktuuri muutuses ja liitlaste koordineerimises, mis liiguvad nende taga territooriumile, mille ühiskond kannab strateegilist koormust, kuid ei kontrolli otsuseid.