Diislikütus võib jõuda €3 tasemele

USA rünnakud Iraani sihtmärkidele 9. juunil, pärast Apache’i kopteri allatulistamist Hormuzi väina lähistel, tõid konflikti tagasi tasemele, mida Euroopa ei saa sõjaliselt pidada ega majanduslikult kergelt kanda. Suuremad EL-i valitsused on sõjalise sekkumise välistanud. Vahetu risk on majanduslik: mitu riiki lõpetab samal ajal kütusehinnaleevendused, nafta hind on tõusnud konfliktieelsest tasemest tublisti kõrgemale ning ühine koordineerimine puudub.

Berliini võlapidur kohtub naftašokiga

Saksamaa koalitsioon otsustas 9. juunil, et ei pikenda Tankrabatti ehk 17-sendist kütuseaktsiisi langetust liitri kohta, mis lõpeb 30. juunil (Focus). Põhjus on Schuldenbremse, Saksamaa põhiseaduslik võlapidur, mis piirab föderaalvalitsuse iga-aastast laenuvõttu. Kuna kaitsekulud suruvad laenuruumi juba niigi kokku, jõudis Berliin järeldusele, et naftahinna tõusu ajal ei saa kütusemakse edasi kärpida. Otsus tuli samal päeval, kui USA ründas Iraani. Saksamaa eelarvekalender ja geopoliitiline kriis liiguvad eri rütmis.

Analüütikud hoiatavad, et ilma soodustuseta võib diislikütus kallineda 3 euroni liitri kohta (n-tv). Saksamaa pole erand. Hispaania kütuseleevendus lõpeb samuti 30. juunil. Itaalia pikendas aktsiisikärbet 3. juulini, kuid vähendas seda poole võrra (Euronews). Mitu EL-i valitsust tõmbab hinnatuge tagasi samal nädalal, ilma et EL-il oleks mehhanismi ühise löögi pehmendamiseks.

Euroopa Komisjon pakkus 3. juunil liikmesriikidele veidi eelarveruumi, lubades lisakulutusi fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks. Kütusesubsiidiumid jäeti sellest selgelt välja. Riigid, mis jätkavad tanklahinna toetamist, riskivad EL-i puudujäägireeglite rikkumisega ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mis on komisjoni vahend valitsuste suhtes, kelle puudujääk ületab 3% SKP-st. Valitsusjuhtide valik on kitsas: võtta vastu valijate pahameel tanklates või surve Brüsselist eelarvele.

EKP risk teha valelugemine

Euroopa Keskpangalt oodatakse homme esimest intressitõusu pärast 2023. aasta septembrit. Euroala inflatsioon on EKP 2% sihist selgelt kõrgem ja peamine põhjus on energia. Komisjoni kevadprognoos tõstis juba 2026. aasta inflatsiooniootust, arvestades energiašoki mõju (European Commission).

Probleem algab pärast 1. juulit. Kui mitu riiki lõpetab kütuseleevendused korraga, hüppab mõõdetud inflatsioon mehaaniliselt. Bensiini hind tõuseb ja tarbijahinnaindeks liigub kaasa. See hinnahüpe tuleb aga poliitilisest otsusest lõpetada maksukärbe. See ei näita, et tarbijate tegelik nõudlus oleks tugevnenud. Kui EKP loeb seda tavaliseks inflatsioonisurveks ja tõstab septembris intressi uuesti, karmistab ta rahapoliitikat näitaja põhjal, mis peegeldab eelarvepoliitikat, mitte majanduse ülekuumenemist.

EKP pole avalikult selgitanud, kuidas ta eristab augusti andmetes subsiidiumide lõppemise mõju hinnasurve põhitrendist, kuigi just need andmed kujundavad septembri otsust. Ilma selge metoodikata võib maksuleevenduse lõppemise kõrvalmõju paista tõendina, et inflatsioon kiireneb.

Sama intressitõus mõjub Euroopa majandustele erinevalt. Saksamaal, kus osa inflatsioonist on seotud nõudlusega, toimivad kõrgemad intressid ligikaudu nii, nagu rahapoliitika eeldab. Itaalias, Kreekas ja Hispaanias tuleb hinnasurve peaaegu täielikult imporditud energiast. Seal teeb sama intressitõus riigi laenamise kallimaks just siis, kui valitsustel on vaja kriisimeetmeid rahastada.

Sümboolne vastus struktuursele probleemile

EL-i diplomaatiline hoiak peegeldab samu majanduslikke piire. EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas ütles 8. juunil Nikosias kaitseministritele, et „piirkond ei vaja eskalatsiooni”, ning pakkus EL-i abi laevade saatmiseks, kuid alles pärast relvarahu (EEAS). Tugevam positsioon eeldaks EL-i välispoliitika reeglite järgi kõigi 27 liikmesriigi üksmeelt, mis on korduvalt otsustavat tegutsemist pidurdanud. Samal päeval kehtestatud sanktsioonid tabasid kaht isikut ja üht Iraani revolutsioonilise kaardiväe mereväe üksust. See oli sümboolne samm, millel puudub konfliktile sisuline mõju (Brussels Times).

Kolm kriisi satuvad samasse kolmenädalasse aknasse: Hormuzi pingest tulenev naftaturu surve, kütuseleevenduste lõppemine Euroopas ja keskpanga karmistamine inflatsiooniandmete põhjal, mida ta võib valesti lugeda. Igaüks liigub oma institutsioonilise ajakava järgi. Nende sünkroonimiseks mehhanismi pole.