Eksinud droonid tõid Balti kaitsetõuke

Lõhkelaenguga relvastatud droon plahvatas eelmisel nädalal Lätis. Ükski õhutõrjesüsteem seda ei peatanud. Kaks päeva hiljem lendas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Vilniusse, lubas 12 mld € kaitsehankelaene ja nimetas õhuruumi rikkumisi „Venemaa teadlikuks strateegiaks demokraatlike ühiskondade destabiliseerimiseks”. Leedu riigikaitsenõukogu koguneb homme, et hinnata õhutõrje valmisolekut. NATO Balti õhuturbe missioon, mis valvab piirkonna õhuruumi alates 2004. aastast, loodi Vene hävitajate tuvastamiseks ja saatmiseks. Ukraina droonide jaoks, mille Venemaa segamine kursilt kõrvale juhib, selget protseduuri ei ole.

Õhuturbemissioon sattus droonisõtta

Mai algusest on Ukraina lahingudroonid korduvalt Balti riikide õhuruumi jõudnud. Leedu kaitseministeerium kinnitas, et mõlemad tänavu Leedust leitud droonid olid Ukraina päritolu ja sattusid sinna Venemaa elektroonilise sõjapidamise tõttu. Mehhanism on teada: Venemaa on suurendanud Kaliningradis GPS-signaali võltsivate antennide võrku aastaga kolmelt üksuselt 36 üksuseni. Sellest piisab, et drooni navigatsioon pimestada ja see läände suruda.

19. mail tulistas NATO Balti õhuturbe missioonil osalenud Rumeenia F-16 Eesti kohal drooni alla. See oli esimene selline sekkumine liitlasterritooriumi kohal. Eesti komandör märkis, et õnnestumisele aitas kaasa „soodne ilm”. Rahuaja reeglid nõuavad enne tule avamist visuaalset tuvastamist ning selge taevas tegi selle võimalikuks. Pilves ilma või öö korral oleks sama droon tõenäoliselt edasi lennanud.

Balti õhuturbe missioon on endiselt järelevalve- ja eskortmissioon. Tule avamiseks peab otsus liikuma läbi NATO õhuoperatsioonide keskuse Saksamaal. Leedu kaitseväe juhataja kindral Vaikšnoras tunnistas probleemi avalikult. „Protsessid ei ole piisavalt kiired,” ütles ta ajakirjanikele (LRT, Lrytas).

Kolme Balti riigi presidendid tahavad enamat kui protseduuride lihvimist. 21. mail nõudsid nad, et NATO viiks Balti õhuturbe üle täiemahuliseks õhukaitsemissiooniks. See tähendaks kohalikele komandöridele õigust ohte tõrjuda, hävitajate püsivat paiknemist piirkonnas ja ühendatud droonitõrjesüsteeme. Selline muudatus vajab Põhja-Atlandi Nõukogus kõigi 32 NATO liikmesriigi nõusolekut, mis annab igale liitlasele vetoõiguse. NATO peasekretär Mark Rutte nimetas praegust süsteemi „tõhusaks”. Kui Eesti välisminister väitis, et Venemaa suunab droone teadlikult liitlaste õhuruumi, vastas Rutte: „Mul ei ole selle kohta infot.”

Brüssel rahastab tehnikat. NATO juhib tõrjet. Süsteemid ei haaku.

Von der Leyeni Vilniuse pakett sisaldas päris raha: SAFE-kaitselaene, mis on EL-i uus vahend liikmesriikide relvahankeks, kõigile kolmele Balti riigile ning lisaks 1,5 mld € ümber suunatud EL-i ühtekuuluvusvahendeid. Tema üleskutse luua „ühtne droonihoiatussüsteem” jäi siiski tingimuslikuks. Komisjoni sõnul „võiks” ta algatada hindamise. Õigusakti ettepanekut ei järgnenud. EL-i aluslepingute järgi kuulub õhukaitse liikmesriikidele ja NATO-le. Komisjon saab rahastada hankeid, kuid ei saa anda käsku drooni alla tulistada.

Kaitsevolinik Andrius Kubilius on käivitanud EL-i ja Ukraina drooniliidu ning eraldi droonikaitse algatuse, mille siht on saavutada võimekus 2027. aasta lõpuks. Mõlemad on tööstusliku koordineerimise vahendid, mis peaksid kiirendama tootmist. Kumbki ei otsusta operatiivselt, kes mille pihta tule avab.

NATO idatiival ehitatakse korraga kuut eraldi droonitõrjearhitektuuri: kolme Balti riigi riiklikke süsteeme, Poola 18 patareiga SAN-programmi, Soome kihilist piiriandurite võrku ning nelja Põhjamaa hankeühendust, mis vormistati sel kuul NORDEFCO ehk Põhjamaade kaitsekoostöö raames. Iga riik ostab oma radarid ja püüdurid. EL-i SAFE-laenud rahastavad neid riiklikke oste ilma koostalitlusnõudeta.

Iga intsidendi keskne küsimus jääb lahendamata. Ukraina droonid, mille Venemaa segamine kursilt kõrvale juhib, maanduvad NATO territooriumil relvastatud lahingumoonana. Juulis Ankara tippkohtumisel peab 32 liitlast otsustama, kas senine käsuahel jääb alles. Selle vaidluse määrab suuresti see, kas Moskva taotleb sellist tulemust teadlikult või loob lihtsalt tingimused, mis kaitsevad tema enda õhuruumi ja suunavad riski naabritele.