Leedus plahvatas droon, Poola vaidlustab lennutee

18. oktoobril plahvatas Leedus Pasvalysi rajoonis tee kohal droon ja kahjustas mööduva auto esiust. Autos olnud inimesed viga ei saanud (LRT). Leedu saatis tundmatu objekti avastamise järel hävitajad õhku, kuid Leedu ja Poola kirjeldused selle lennumarsruudist lähevad lahku. Selgitamata on ka see, miks anti hoiatused vaid osale riigist.

Radaril nähtud, kuid tuvastamata

Leedu sõjaväe teatel jälgis radar põhja suunduvat tundmatut objekti. NATO õhuturbemissiooni hävitajad, mis kaitsevad Balti riikide õhuruumi, tõusid Šiauliai baasist õhku kell 06.15 (Leedu sõjaväe teade).

Kaitseminister Robertas Kaunas ütles, et udu ja pilvisuse tõttu ei näinud piloodid objekti ning tuvastamata sihtmärki ei saanud tulistada. Samas nimetas ta vastuvõetamatuks, et hoiatus jõudis vaid osale riigist (LRT). Läti relvajõudude teatel hävitajad drooni alla ei tulistanud ja see võis ise plahvatada (Läti relvajõud).

Objekt avastati, kuid ametiasutuste avalikud selgitused juhtunu kohta ei sobitu veel omavahel.

Kes otsustas, kellele hoiatus saata

Leedus jaguneb avalikkuse hoiatamine kahe asutuse vahel. Sõjavägi otsustab, millist piirkonda hoiatada, ning tuletõrje- ja päästeamet saadab inimestele telefoniteate. Ameti teatel käskis sõjavägi kell 06.44 saata Kaunase maakonda kollase hoiatuse, millele järgnesid punased hoiatused Šiauliai ja Panevėžyse maakonnas (PAGD).

Riikliku kriisikeskuse ajajoonel on kirjas, et keskus sai Kaunase maakonna teate kell 07.00 (Delfi). Need kellaajad tähistavad eri sündmusi: üks näitab päästeametile antud korraldust, teine teate saabumist teise asutusse. Seega ei pruugi need olla vastuolus.

Tõsisem vaidlus käib hoiatatud piirkonna piiride üle. Kaunas heitis ette, et kõiki Poola-poolse võimaliku lennutrajektoori lähedal elavaid inimesi ei hoiatatud. Päästeamet kinnitab, et järgis kehtivat korda. Hoiatuse andmise korraldusi pole avalikustatud, mistõttu näitavad teadaolevad andmed erimeelsust, mitte tõendatud rikkumist.

Läti tegi ise otsuse elanikke hoiatada. Kuna drooni sisenemist peeti tõenäoliseks, saadeti kell 07.40 kärjeteavitus Bauska, Aizkraukle ja Ogre piirkonda. Hoiatus tühistati kell 08.12. Läti relvajõud ütlesid hiljem, et objekt Läti õhuruumi ei jõudnud (Läti relvajõud).

Kas droon lendas läbi Poola?

Leedu esialgse info järgi lendas objekt Poola territooriumilt põhja poole. Kaunas palus Varssavil uurimisele kaasa aidata. Poola kaitseministeerium ja õhutõrjet juhtiv operatiivväejuhatus teatasid, et Poola radarid piiriületust ei kinnitanud (Polskie Radio 24). See ei tõesta, et piiriületust ei toimunud. Leedu pole aga avaldanud ajatemplitega koordinaate, mille järgi saaks tema versiooni kontrollida.

Õhtuks esitas Kaunas juba konkreetsema selgituse. Teleintervjuus nimetas ta drooni Ukraina öise Peterburi-rünnaku tagajärjeks. Tema sõnul viis Venemaa elektrooniline sõjapidamine osa droone kursilt kõrvale. Kaunas pakkus välja drooni esialgse Ukraina päritolu mudelit, kuid uurijad otsivad alles selle elektroonikakomponente (LRT/BNS).

Kiiev vastas ettevaatlikult. Ukraina välisministeerium avaldas kahetsust oma drooni võimaliku sissetungi pärast, möönis, et Venemaa häired võisid selle kursilt kõrvale juhtida, ning pakkus teavet jagada (Reuters).

Satelliitnavigatsiooni segamine võib drooni kursilt kõrvale juhtida, kuid sama võivad teha rike või halb ilm. Lennuandmeid, mis aitaksid neid võimalusi eristada, pole avaldatud. Praeguste andmete põhjal ei saa järeldada, et Venemaa suunas drooni tahtlikult Leedu poole.

Juhtum puudutab kaht EL-i ja NATO liikmesriiki, kellel on ühine piir. Järgmine hoiatus liigub läbi samade sõjaväe ja tsiviilasutuste vaheliste infokanalite. Juhtunu selgitamiseks on vaja kolme andmestikku. Leedu sõjaväe ja Poola operatiivväejuhatuse radarandmed võiksid aidata lennumarsruuti kontrollida. Leedu sõjaväe, päästeameti ja kriisikeskuse korraldused ning teadete logid näitaksid, kellele hoiatus saadeti ja miks. Leedu uurijad saavad koos Kiievilt saadava teabega kontrollida droonilt leitud elektroonikat ja hinnata, kas selle kurssi võisid mõjutada häired. Seni põhinevad nii lennumarsruut, hoiatusotsused kui ka Kiievi selgitus üksnes osapoolte avaldustel.