Droon tabas Zaporizhzhia 6. ploki turbiinihoonet

30. mail läbistas lahingdroon Zaporižžja tuumaelektrijaama 6. ploki turbiinihoone. Kiirgust ei lekkinud. Turbiinihoones ei ole tuumakütust ega primaarjahutusainet; kahjustus sarnaneb tööstusliku generaatoriruumi tabamusega (World Nuclear Association). Ent rünnak tõi nähtavale lünga, mis on konstruktsioonikahjustusest ohtlikum: Euroopa Liidul pole sõltumatut viisi teada, mis toimub Euroopa suurimas tuumarajatises, ega tsiviilkaitseplaani olukorraks, kus jahutus üles ütleb.

Kuusteist päeva eskalatsiooni

Droonirünnak ei tulnud tühjalt kohalt. 13.–25. maini viis Venemaa läbi koordineeritud kampaaniat: Orešniku hüpersooniliste rakettide löögid Ukraina linnadele, umbes 64 000 sõduriga tuumaõppused ning avalikud nõudmised tsiviilelanike evakueerimiseks rinde lähistelt. 30. mai tabamus 6. plokile lõpetas selle jada.

Austria, Belgia ja Madalmaade ajakirjandus andis juhtunule Euroopas tugevaima piiriülese kajastuse, käsitledes Zaporižžjat kogu mandri julgeolekuküsimusena. Valitsuste reaktsioon jäi sellest maha. Rumeenia keskkonnaamet kinnitas, et kiirgustase püsis tavapärane (Radio Romania). Poola pikendas riiklikke häireprotokolle augustini, kuid need puudutavad terrorismi ja taristu sabotaaži, mitte üle piiri triivivat radioloogilist hädaolukorda (Dziennik). Bulgaaria, mis sai 1986. aasta Tšornobõli katastroofis Euroopas elaniku kohta suurima kiirgusdoosi, ei teinud üldse avaldust.

Pimedus on süsteemi sisse ehitatud

Zaporižžja kuus reaktorisüdamikku vajavad pidevat jahutust. Süsteemid, mis seda tagavad, on halvenenud alates 2022. aasta märtsist, mil Venemaa jaama hõivas. Välisühenduse kaudu tulev elektrivarustus on korduvalt katkenud. Kui elekter ja varugeneraatorid jäävad piisavalt kauaks korraga ära, kuumenevad kütusevardad üle. See on Fukushima stsenaarium.

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur, ÜRO tuumajärelevalveorgan, hoiab kohapeal nelja roteeruvat inspektorit, kuid nende ligipääs on tugevalt piiratud. Ukraina tuumaregulaator ütles IAEA nõukogule, et inspektoreid ei lubata reaktorisaalidesse ning neil keelatakse Ukraina töötajatega otse rääkida (News Ukraine). 31. mai seisuga ei olnud meeskond saanud luba viimaseid kahjustusi kontrollida (Internazionale/Reuters). Peadirektor Rafael Grossi on alates 2022. aasta septembrist pakkunud välja „tuumaohutuse kaitsetsooni”. Venemaa lükkas mõtte tagasi. IAEA viimane võimalus on pöörduda ÜRO Julgeolekunõukogusse (IAEA statuut, artikkel XII), kus Venemaal on alalise liikmena vetoõigus.

EL süvendab seda struktuurse pimealaga. Liidul puudub sõltumatu tuumaluure kogumise võime. Euroopa valitsused sõltuvad jaama sees toimuvast ülevaate saamisel täielikult USA ja Ühendkuningriigi luureinfost. Kui Washington teema prioriteetide seast alla nihutab või infovoogu piirab, pole Brüsselil varuvarianti. Neli piiratud ligipääsuga inspektorit ja laenatud luurevoog moodustavad kogu EL-i varajase hoiatuse süsteemi võimaliku tuumakatastroofi suhtes, mis asub Rumeeniast 500 kilomeetri kaugusel.

Varjendid paberil

Kohapealne tsiviilkaitse on veel õhem. Rumeenia, lähim EL-i liikmesriik, ei ole avalikustanud evakuatsiooniplaani Zaporižžja õnnetuse puhuks. Jooditabletid on riiklikes varudes, kuid elanikele jagamata. Poola varjenditaristu katab umbes 3,8% elanikkonnast. Berliinis, NATO suurima Euroopa liikmesriigi pealinnas, pole ühtegi toimivat varjendit.

NATO korraldab tuumastsenaariumiga õppusi Venemaaga võrreldes ligikaudu suhtes 32 : 1. Peaaegu ükski neist ei harjuta aga olukorda, mis Zaporižžjas tegelikult juhtuda võib: radioloogilist sündmust okupeeritud tsiviiltuumajaamas, mitte sõjalist tuumavahetust. Õppustel harjutatakse sõda, mis ei vasta sellele riskile.

Kes 30. mai drooni välja saatis, on endiselt vaidluse all. Venemaa süüdistab Ukrainat ja viitab fiiberoptilisele juhtimiskaablile. Ukraina eitab seotust. Sõltumatu kontrollita jääb vaidlus seisma. Euroopa valitsused ei suuda endiselt öelda, mida nad teevad siis, kui Zaporižžjas järgmine ohutusvaru kaob.