Droonirünnak uputas laeva Bulgaaria majandusvööndis

6. oktoobri varahommikul tabasid droonid Bulgaaria majandusvööndis kaht kaubalaeva ja üks neist uppus (Bulgaaria valitsus). Õhtuks polnud uppunud laeva meeskonnast endiselt midagi teada (BTA). Kiiev süüdistab Venemaad, Sofia sõnul pole ründaja veel teada, kuid ükski valitsus pole avalikke tõendeid esitanud. Bulgaaria saaks paluda NATO liitlastelt ametlikke konsultatsioone, kuid pole seda teinud.

Päästjad jõudsid Togo lipu all sõitnud Alfa Watani uppumispaika, mis asub rannikulinnast Byalast umbes 70 meremiili ida pool (Bulgaaria valitsus). Nad leidsid kummuli paadi, kolm ümber läinud päästeparve ja päästeveste, kuid mitte ühtegi inimest. Lähedal olnud parvlaeva meeskond oli teatanud, et nägi õhudroone laeva tabamas.

Teine laev, Palau lipu all sõitnud Able, süttis. Läheduses olnud Bulgaaria parvlaev Dioscuria aitas tuua kõik 18 inimest Varnasse: pardal oli 11 Türgi ja seitse India kodanikku (BTA). Üks mehaanik, kelle kehast oli põletushaavu saanud umbes 45%, oli endiselt kriitilises seisundis (Radio Varna).

Päästetud meremehe sõnul tuli löök laeva alt (Maritime.bg). See kirjeldus on üks põhjus, miks ametnikud kahtlustavad õhudrooni kõrval ka meredrooni.

Süüdistused ilma avalike tõenditeta

Kiiev oli süüdistustes kõige konkreetsem. Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Ukraina väed selles piirkonnas operatsiooni ei korraldanud, ning nimetas juhtunut Venemaa kombineeritud rünnakuks õhu- ja meredroonidega (Ukraina presidendi kantselei). Tema sõnul selgus see merevägede omavahelistest kontaktidest. Ukraina pole selgitanud, mida need kontaktid näitasid, ega avaldanud droonitükke või nende starditrajektoore.

Bulgaaria peaminister Rumen Radev nimetas droonide võimalike päritoluriikidena Venemaad ja Ukrainat. Kaitseminister Dimitar Stoyanov nimetas juhtunut sihilikuks rünnakuks kaubalaevade vastu, kuid ütles, et ründajat ei saa veel kindlaks teha: droonijäänuseid pole leitud ja keegi pole vastutust võtnud (Dir.bg).

Kolmas laev teeb pildi keerulisemaks. 5. oktoobril süttis Rumeenia majandusvööndis pärast Ukraina jõesadamast Izmailist väljumist Royad Mammadov ja uppus. Kaks meeskonnaliiget hukkus ning 11 päästeti (Reuters). Rumeenia võimud pole öelnud, mis tulekahju põhjustas.

Meresõidu julgeolekufirma Ambrey peab „väga tõenäoliseks”, et Venemaa ründas kõiki kolme laeva nende seoste tõttu Ukraina viljaekspordiga (Ambrey). Firma avalik ülevaade ei esita selle hinnangu alusena lastimanifeste ega droonitükke. Moskva teatas samal nädalal rünnakutest teistele Odesa poole teel olnud kaubalaevadele, kuid ei nimetanud ühtki neist kolmest (Interfax).

Laevade liikumisteest ei piisa selle teooria kinnitamiseks. Able oli väljunud Rumeenia Galațist, Alfa Watan suundus Rumeenia Sulinasse ja Royad Mammadov oli lahkunud Izmailist. Kõik kolm sadamat asuvad Doonau deltas ja teenindavad Ukraina kaubavahetust. See seob laevad sadamatega, kuid ei tõenda ühist lasti ega rünnaku motiivi. Radev ütles esialgsete andmete põhjal, et Able vedas nisu (BNR). Stoyanov ütles hiljem, et kummagi laeva lasti kohta pole kindlaid andmeid.

Kaubatee on Euroopa jaoks oluline. Euroopa Komisjoni augustiaruande järgi liikus alates 2022. aasta maist umbes 40% Ukraina teravilja ja õlikultuuride ekspordist mööda ELi algatuse Solidarity Lanes maismaa- ja jõeteid, mis pakuvad alternatiivi Ukraina meresadamatele (Euroopa Komisjon). Aruande arvud pärinevad rünnakueelsest ajast ega näita, kuidas liiklus pärast neid muutus.

Bulgaaria saab kutsuda liitlased konsultatsioonidele

Rünnaku asukoht mõjutab Bulgaaria reaktsiooni. Majandusvöönd annab riigile õiguse kasutada seal leiduvaid loodusvarasid, näiteks kala ja gaasi, kuid see pole riigi territoorium ning välisriikide laevad võivad sealt vabalt läbi sõita. Radev väitis, et selline rünnakukoht välistab NATO lepingu 4. artikli rakendamise. See artikkel lubab igal liitlasel kutsuda teised konsultatsioonidele (BNT).

NATO leping sellist piirangut ei sea. 4. artikli järgi võib konsultatsioone taotleda iga liitlane, kes peab ohustatuks oma territoriaalset terviklikkust, poliitilist sõltumatust või julgeolekut; rünnak ei pea toimuma riigi territooriumil (NATO). Bulgaaria teatel on ta teema liitlastega tõstatanud, kuid ametlikku konsultatsioonitaotlust pole esitanud.

Lahendada tuleb kaks küsimust. Uurijad peavad kindlaks tegema, kes rünnaku korraldas; droonijäänused on selleks vaid üks võimalik tõend. Sofia võib igal ajal taotleda liitlaste konsultatsioone. Kiiev ega Sofia pole seni avaldanud avalikke tõendeid selle kohta, kes droonid saatis, ning Bulgaaria pole konsultatsioonitaotlust esitanud.