Põud haarab pool Euroopat

Po jõe vooluhulk Cremonas on 193 m³/s, umbes kolmandik ajaloolisest keskmisest (Il Giorno). See on oluline, sest Po niisutab Itaalia jõukaimat põllumajanduspiirkonda, toidab hüdroelektrijaamu ja takistab merevee tungimist deltast ülesvoolu. Doonau veetase on langenud alla piiri, mida Rumeenia ainus tuumajaam vajab jahutuseks. Rein Kaubi juures, kus kitsas jõelõik määrab Lääne-Saksamaa kaubaveo mahu, on langenud ajaloolistest madalseisudest allapoole. Sama põud tabab korraga kõiki kolme jõgikonda. EL-i Teadusuuringute Ühiskeskus teatas 12. augustil, et põud katab nüüd 50% EL-i ja Ühendkuningriigi territooriumist (JRC). Jõed teevad Euroopa majanduses tööd, mis jääb tavaliselt nähtamatuks: jahutavad elektrijaamu, veavad kaupa, niisutavad põlde ja toodavad hüdroenergiat. Põud lööb korraga kõiki nelja funktsiooni.

Elektrijaamad ilma piisava jõeveeta

Kõige otsesem kahju paistab elektritootmises. Rumeenia Cernavodă tuumajaam, mis annab tavaliselt umbes viiendiku riigi elektrist, seiskus täielikult 13. augustil, kui mõlemal reaktoril ei jätkunud Doonaust jahutusvett (Le Monde, Al Jazeera). Tuumareaktor toodab väga palju soojust. Ainult osa sellest muutub elektriks, ülejäänu tuleb kondensaatorite kaudu jõevette juhtida. Kui jõgi jääb sissevõtupumpade jaoks liiga madalaks, peab jaam töö katkestama.

Ungari Paksi tuumajaamas, mis toodab ligi poole riigi elektrist, ilmnes sama probleem teisel kujul. Tootmisvõimsus langes augusti alguses umbes 965 MW-lt 240 MW-le, kui Doonau jõudis ajalooliselt madala tasemeni. Valitsus uputas vastuseks jõkke kividega täidetud pargaseid ja rajas jõesängi ajutise lävendi, et tõsta jahutusvee sissevõtu lähedal veetaset mõne sentimeetri võrra (ABC News, Telex). Prantsusmaal on jõgedes vett veel piisavalt, kuid soojenenud jahutusvee tagasijuhtimine ületaks veekogude elustiku kaitseks seatud temperatuuripiire. 12. augustiks puudutas see 13 Prantsusmaa 57 reaktorit ning keskkonnapiirangud koos Gravelinesi jaama jahutusvee sissevõtteid ummistanud meduusidega olid viinud rivist rekordilised 20,4% Prantsusmaa tuumavõimsusest (Boursorama/AFP, Euronews).

Kui riik kaotab odava tuumaelektri, ostab ta elektrit naabritelt Euroopa ühendatud elektriturult. Seal liigub elekter üle piiride sinna, kus ostupakkumised on kõrgemad, ning hind tõuseb piirkondades, kus tuleb käivitada kallimaid jaamu või suurendada importi. Prantsusmaa järgmise päeva elektrihind tõusis ühe päevaga 34% ja jõudis 10. augustil 126 €/MWh-ni, kirjutas France Épargne. Bulgaaria Kozloduy tuumajaam, mis töötab endiselt Doonau Bulgaaria-lõigul, seisis silmitsi Rumeenia ja Ungari kauplejate erakordse ekspordinõudlusega: 3500–4000 MW (Mediapool). See teeb Bulgaariast piirkondliku puhvri, aga hapra. Kui ka Kozloduy tootmist tuleks piirata, kaoksid need ekspordimahud kiiresti.

Pargased pooltühjad, põllud soolase veega

Reinil kinnitas Saksamaa föderaalne hüdroloogiainstituut, et jõe veetase on pikkadel lõikudel jõudnud teadaoleva madalaima tasemeni või sellest allapoole (BfG). Üks 1200-tonniseks veoks ehitatud alus läbis Kaubi vaid 180-tonnise lastiga (Argus Media). Keemiatootja Covestro teatas, et toorainevedude piirangud juba kitsendavad tootmist (Tagesschau). Maantee ja raudtee suudavad osa kaubast üle võtta, kuid arvutus on karm: 25% langus Reini kaubaveos tähendab umbes 3 mln tonni kuus ehk ligikaudu 120 000 lisaveokit, mida teedevõrk ei suuda hõlpsalt vastu võtta (WDR). Saksamaa valitsus käsitleb madalat veetaset nüüd korduva majandusriskina (Handelsblatt).

Itaalia Po jõgikonnas on Alpide-eelsed järved, millest sõltub suvine niisutus, peaaegu tühjad: Maggiore täituvus on 5,3%, Como järvel 5,9% ja Iseol 5% (Il Sole 24 Ore). Merevesi on tunginud Po deltas 20–25 km sisemaale, muutes niisutusvee kasutuskõlbmatuks riisikasvatajatele, kelle veevarustust juba piiratakse (Pianura Reno). Itaalia hüdroenergia tootmine langes juulis aastaga 14,9% (Affaritaliani), pingestades sama elektrivarustust, mida põud juba mujal Euroopas survestab.

Hädaabinõu ei ole kohanemine

Iga riik leidis ajutise lahenduse. Ungari ehitas jõepõhja lävendi. Prantsusmaa jäi netoelektrieksportijaks. Rumeenia kattis puudujääki impordiga. Kõik need lahendused eeldavad siiski, et kellegi teise puhver peab vastu. Jõe erakorraline ümberkujundamine tõstab veetaset ühe sissevõtu juures, kuid ei loo juurde vooluhulka. Temperatuurierandid lasevad elektrijaamadel töötada kuumema jahutusveega ja kannavad koormuse ökosüsteemidele. Import toimib ainult siis, kui naabril on vaba võimsust. Euroopa on õppinud põua ajal seda varu laenama. Praegused arvud näitavad piiri: kohanemine peab toimuma enne, kui kõik naabrid vajavad korraga sama varu.