Dublini hagi pidurdab CETA investeerimiskohtuid

Oktoobris arutab Dublini kohus vaidlust, mis puudutab üht EL-i olulisemat kaubanduslepingut. Sinn Féini eurosaadik Lynn Boylan kaebas Iiri valitsuse kohtusse, väites, et uus seadus EL-i ja Kanada kaubanduslepingu CETA ratifitseerimiseks ei vasta põhiseadusele (Irish Times). Esmapilgul Iiri siseriiklik õigusvaidlus näitab EL-i kaubanduspoliitika nõrka kohta: Brüssel võib lepingu läbi rääkida ja selle suuresti käima panna, kuid ühe liikmesriigi põhiseadus võib jätta selle aastateks õiguslikult lõpetamata.

CETA kaubandusosa juba toimib. Peaaegu kõik EL-i ja Kanada vahelised tollitariifid kaotati, kui lepingut hakati ajutiselt kohaldama 2017. aasta septembris (Council of the EU, Western People). Euroopa tööstus- ja põllumajandustoidu eksportijad saavad madalamatest tõketest kasu ning võivad osaleda Kanada riigihangetel (Rijksoverheid). Saksamaa ifo instituut prognoosis, et CETA kasvatab pikas vaates Saksamaa reaalset sissetulekut inimese kohta 0,19% võrra (consulting.de). Makromajanduses on see väike number, kuid konkreetsetes sektorites liigub kasu juba praegu. Küsimus on selles, miks leping pole ikka lõpuni jõustunud.

Investeerimiskohus, milles kokkulepet ei sünni

CETA on segaleping: osa pädevustest kuulub Brüsselile, osa jääb liikmesriikidele (Council of the EU). Seetõttu peab iga EL-i riik lepingu ratifitseerima oma põhiseadusliku korra järgi, enne kui kogu leping saab täielikult jõustuda. Ootel on investeerimiskohtute süsteem ehk ICS, alaline tribunal, kus CETA kaitse alla kuuluv välisinvestor saab kaevata riigi investeerimiskohustuste rikkumise eest kohtusse väljaspool selle riigi tavalist kohtusüsteemi (European Commission). Vastuseisu tuum on just siin: välisettevõtted saaksid erilise õiguskanali, mida kodumaistel ettevõtetel ja kodanikel ei ole.

Iirimaa ülemkohus otsustas 2022. aastal, et riik ei saa kehtiva õiguse alusel CETAt ratifitseerida, sest investeerimiskohtute süsteem jätaks Iiri kohtud ilma tegelikust võimalusest tribunali otsuseid kontrollida (Comhlámh). Sama kohus viitas häälteenamusega 6 : 1, et probleemi saab lahendada uue seadusega, ilma põhiseadust muutmata (Irish Times).

Valitsus vastas 2026. aasta vahekohtumenetluse muutmise seadusega. Seadus lubab investeerimistribunali hüvitise väljamõistmise otsuseid Iirimaal täita üksnes High Courti loal ning annab kohtule õiguse täitmine blokeerida, kui otsus läheks vastuollu Iirimaa põhiseadusliku korraga (William Fry). Boylani hagi väidab, et parandusest ei piisa ja Iiri kohtud ei saa endiselt piisavat kontrolli. Oktoobris selgub, kas kohus nõustub.

Sama vaidlus kordub Euroopas

Iirimaa ei ole ainus riik, kus CETA venib. Belgias blokeeris Valloonia piirkond lepingu 2016. aastal; piirkondlikud parlamendid kiitsid selle heaks alles 2026. aasta juunis (PFWB). Prantsusmaal toetas ratifitseerimist alamkoda, kuid senat lükkas selle tagasi (Vie publique). Hollandis läbis eelnõu ühe koja, kuid oli 2026. aasta juuni seisuga endiselt senati menetluses (Eerste Kamer).

Muster on eri poliitilistes süsteemides sarnane. CETA tolli- ja turuavamise osa tekitab vähe vastuseisu. Investeerimisõiguste osa tekitab palju. Prantsuse põllumajandusorganisatsioonid kardavad hinnasurvet Kanada veiselihalt, mida toodetakse teistsuguste standardite järgi (Fondation Robert Schuman). Saksa keskkonnaühendused väidavad, et lepingu tribunal võib anda ettevõtetele vahendi keskkonnaregulatsiooni vaidlustamiseks (Umweltinstitut). Need on kardetud tagajärjed, mitte tõendatud kahjud, kuid poliitiliselt piisavalt kaalukad, et ratifitseerimist pidurdada.

Dublini istung otsustab, kas Iirimaa seaduseparandus täidab ülemkohtu nõude. Kui ei täida, ei puuduta probleem enam ainult Kanadat. EL peab siis vastama küsimusele, kas kaubanduslepingutesse saab jätkuvalt kirjutada investeerimiskohtuid, kui liikmesriikide põhiseaduslik kord neid ikka ja jälle tagasi lükkab.