E3 toetab rahukõnelusi, NB8 droonitootmist

Kahe päeva jooksul osales Volodõmõr Zelenskõi kahel Euroopa tippkohtumisel, mis pakkusid sõja lõpetamiseks erinevat loogikat. 7. juunil Londonis toetas E3 ehk Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi formaat väljaspool EL-i ametlikke struktuure tema ettepanekut alustada Moskvaga otsekõnelusi (Élysée Palace, Euromaidanpress). Kaks päeva hiljem Tallinnas sõlmis NB8 ehk Põhjala ja Balti riikide kaheksik sama Zelenskõiga droonide ühistootmise lepped ning kinnitas Ukraina „pöördumatut teed” NATO liikmesuse poole (Danish PM's Office).

Londoni formaat püüab avada kanali Moskvasse. Tallinna formaat suurendab Ukraina relvastamist seni, kuni Venemaa peab järele andma.

Diplomaatiline panus

E3 ühisavaldus seadis kõnelustele viis tingimust. Nende seas on praeguse rindejoone hoidmine, rahvusvaheliste rahuvalvajate paigutamine Ukrainasse ning Venemaa külmutatud varade hoidmine kinni seni, kuni reparatsioonid on makstud.

Emmanuel Macron on seda raami surunud juba kuid. Tema lähtekoht on, et Euroopa peab rahuprotsessi ise juhtima, mitte loovutama seda Washingtonile. „See on eurooplaste rahu- ja julgeolekuarhitektuur, arvestades geograafiat,” ütles ta ajakirjanikele (Le Figaro). Berliin toetab sama suunda ettevaatlikumalt, lähtudes hinnangust, et Venemaa on pärast Ukraina kuudepikkusi droonirünnakuid taristule „nõrkuse positsioonil” (FAZ).

Vladimir Putin lükkas aga Zelenskõi 31. mai avaliku kirja tagasi. E3-l on raamistik, kuid puudub vastaspool, kes selle alusel räägiks.

Sõjaline vastus

Tallinnas ei rääkinud NB8 Moskvaga dialoogist. Ühisdeklaratsioon sidus kõik üheksa allkirjastajat kaitsetööstuse ühistootmisega ning kutsus avama juuliks kõik kuus EL-i liitumisläbirääkimiste klastrit ehk õigusvaldkondade rühma, mille kandidaatriik peab üle võtma.

Järgnesid konkreetsed lepped. Läti sõlmis Ukrainaga droonitehnoloogia üleandmise kokkuleppe. Norra eraldas Nanseni programmi kaudu meredroonidele ligikaudu 110 mln € (Norwegian Government). Soome kinnitas ühistootmise raami, mis hõlmab droone, tehnoloogiavahetust ja Ukraina sõjaliste spetsialistide saatmist Soome territooriumile (MTV Uutiset).

Selles formaadis ei käsitleta Ukrainat enam üksnes abi saajana. Ukraina on tehnoloogiapartner, kelle lahinguväljal testitud droonioskust tahavad NB8 riigid osta ja oma kaitsetööstusse tuua.

Poola tühi tool

Poola, Ukraina suurim naaber ja peamine logistikasõlm, jäi mõlemalt kohtumiselt kõrvale. Peaminister Donald Tusk teatas, et „ühtegi korraldust, milles Poola ei osale, me ei tunnusta”, ning pakkus E3 laiendamist „E5-ks”, kuhu kuuluksid ka Poola ja Itaalia (Wiadomości WP).

Varssavi kõrvalejäämise põhjus oli sõjaline. Poola keeldus saatmast vägesid Ukrainasse, samal ajal kui rahuvalvemissioon on üks E3 viiest tingimusest. Endine Poola suursaadik sõnastas selle otse: „Hetk, mil Poola teatas, et ei saada sõdureid, oli hetk, mil tema võimalus liituda langes nulli” (Onet). Euroopa rahuarhitektuuri pääsemise hind on valmisolek panna väed kohapeale.

Teed Ankarasse

Mõlemad suunad jõuavad kokku NATO tippkohtumisel Ankaras 7.–8. juulil. NB8 deklaratsioon kutsub liitlasi andma seal õhukaitselubadusi. E3 on lubanud edasist koordineerimist.

Kas Euroopa kaks strateegiat toetavad teineteist või hakkavad üksteist nõrgestama, sõltub märgist, mida kumbki tippkohtumine ei suutnud anda: kas Putin peab diplomaatilist kanalit millekski enamaks kui Euroopa müraks tühimikus, mille Washingtoni fookuse nihkumine Lähis-Itta jättis.

Zelenskõi tundis end mõlemas formaadis kindlalt. Ankaras peavad Euroopa pealinnad otsustama, kumba rada nad päriselt käivad.